auto liigud

Eelmine nädalavahetus sai vmööda saadetud vaikselt enamasti mittemidagi tehes või Xboxides, aga oli ka uut põnevat. Näiteks laupäeva hommikul otsustasime ära, et läheme Perthi autot ostma (seal pidid kõige odavamad olema). Et lennukiga sinna ja siis autoga tagasi. Niiet ostsime lennukipiletid ära. Kõigest mõni tund hiljem leidis Lauri ühe huvitava auto müügipakkumise siit samast Darwinist, helistas ja läksime vaatama. Kõik tip-top. Mingi 1996nda aasta Commodore ja 2000$ lihtsalt sellepärast, et omanik ise läheb kohe-kohe ära Uus-Meremaale ja peab kiirelt auto maha müüma. Igatahes löödi käed, et järgmisel reedel siis raha auto vastu ja valmis. Ja nüüd olid lennukipiletid Perthi täitsa mõttetud. Õnneks saime need kuidagi ime läbi ära tühistada. Aga raha tagasi ei saanud vaid see jääb nagu krediidiks sellesse lennufirmasse meile.

Korra käisime suure tõusu ajal kalal ka, aga meie õngel on ikka midagi viga- see läheb vussi iga kord kui viskad.. igatahes püügist rohkem mässasime me selle õngega niisama kaldal seega kalad jäid kõik seekord meie poolest merre.

Siis uus nädal algas peale puhkust Laurile jälle Kakaduusse sõiduga ja mulle tööotsingute tuhinas.

Esmaspäeval kell 9:45 sain kokku Mirjamiga tema pool silda. Siinkohal on vist mõistlik mainida, et me elame üks ühel ja teine teisel pool silda, kusjuures temapoolne ots on ühtlasi ka linnapoolne. Kui ma olin poolel teel temaga kokku saama, algas sadu. Ja mitte selline vihm, mida teie seal ette kujuutate, vaid vihm, mis peksis lausa valusasti vastu nägu. Mitte ühtegi kuiva kohta ei olnud juba minut peale saju algust. Panin oma CVd näo ette kaitseks ja lihtsalt naersin, kui teed ületades oleksin peaaegu ühte jõele sarnanevasse pahkluuni sügavasse lompi jätnud voolutugevuse tõttu oma jalanõu. Igatahes pääsesin eluga ja sain siis Mirjamiga kokku. Aga vihm ei lõppenud veel niipea niiet olime linna ainukesed jalakäijad: kaks tilka vett sõna otseses mõttes.

Käisime igasugu kohvikutes uurimas, et kas on ehk kuskile käsi vaja. Tal oli mingis peenes restoranis juba kokku lepitud vestlus ka. Seal käisime ja sinna ta sai tööle. Mina sain niipalju infot, et neljapäeval Rome Bar nimelisse kohta tagasi tulla, siis on õige inimene tööl, kellega rääkida, aga et mingid otsad pidid vabanema küll vist.

Peale linnas tiirutamist läksime tema poole ujuma. Viskasime riided kuivatisse ja passisime ise seni basseini ääres. Vihm oli selleks korraks läbi saanud.

Kui riided kuivad, jalutasime meile ja sõime siin. Ja siis otsustasime minna bussiga Casurinasse, sest Mirjamil oli töö jaoks vaja pükse ja kingi osta. Bussid käivad siin igatahes täiesti suvalistel kellaaegadel, mistõttu pooletunnised ootamised on täiesti normaalne nähe. Meie ootamine oli õnneks umbes 10 minutit. Bussid on suured ja avarad siin. Õhku on ja ruumi on ja kõik saavad istuma nagunii. 2$ on pilet ning sellega saad sõita kolme tunni jooksul ükskõik kuhu ja millise bussiga. Niiet me saime veel sama piletiga koju tagasi ka.

Teisipäeval käisin Silveri ja Taunoga kaasas firmas nimega Toll. Nad läksid sinna pabereid täitma, et mõne töökoha vabanemisel pakkumist saada. Mina tahtsin tegelikult linna minna, aga vihma hakkas jälle kallama ja seekord oli mul üks tähtis asi vaja posti panna ilma, et ta märjaks saaks niiet ma sõitsin nendega hoopis kaasa. Kui sinna Tolli jõudsime, siis taipasin, et oleksin pidanud ka oma passid, viisad jms kaasa võtma, sest võibolla oleks neil mullegi midagi pakkuda olnud. Parandasin selle vea ja võtsin kaasa kaks mappi neid pabereid. Endale ja Laurile.. täidame kodus ära ja siis viime sinna tagasi. Igatahes käisime siis veel linnas ja ostsime pitsat, sest teisipäeviti on pitsad ju 50% odavamad siin.

Kolmapäeval käisime kolmekesi veel ühes tööbüroos, kust ehk võiks ka midagi loota. Igatahes oldi seal üsna positiivsed ja mul jälle tärkas lootus, et äkki saab isegi tõesti mingit kontoritöö moodi tööd. Siis käisin veel mõnes kohvikus ja jälle tagasi koju. Õhtul VIC ja that's it.

Neljapäeval läksin siis tagasi Rome Bar'i, kus oli seekord tõesti tööl ilmselt mingi juhatajapoolne tegelane Fleur. Väga sümpaatne naisterahvas tundus olema. Ütles, et mingi nädala või pooleteise pärast peaks mõned kohad vabanema küll, et saada oma CV ja eks siis vaatame :) Seda ma ka tegin ja nüüd siis eks näis, mis saab.

Ja reede. Mängisin hommikupooliku telekamängu, Silver parandas autot ja Tauno läks esimest päeva tööle (tema sai nimelt juba Tolli kaudu mingi andmesisestaja vmt koha peale tööle). Aeg lendas ja juba oligi Lauri tagasi kodus, kaasas niipalju süüa, et ma napilt jaksasin seda kotti tõsta. Ta tegi kiirelt kõne automüüja Davidile, kes tuli meile järgi, et asju ajama hakata. Võtsime talle siis raha ja viisime ta koju tagasi ning ise tulime siia nn ARKi, et auto registreerida. Kõik läks sujuvalt peale selle, et rahakott jälle kergenes 400$ võrra.

Ja siis pidi minema poodi, et osta kast õlut :D Nii on siin kombeks, kui keegi auto ostab. Ja siis olidki auto liigud. Eks me teeme pilte ja paneme üles ka, aga praegu on väljas vist tsüklon, igatahes müristab ja möllab. Niiet parema meelega praegu ei pildistaks.

Järgmise korrani :)