läänerindel muutuseta

Eelmine nädal juhtus nii, et ei ma saanud tööd veel. Hoolimata sellest, et mingi 20sse kohta oma CV saatsin ja valetasin, et tahan siia Darwinisse kaheks aastaks jääda, juba sain umbes kolm vastust, millest ükski polnud positiivne. Päris jama. Pankrot pureb.

Eelmine nädal oli Lauri ka kodus, sest neil läks masin, millega sinna Kakaduusse käisid, katki ja siis Lauri ütles üldseneile ära, et ei lähegi enam sinna, et sai teise töö, mille ta pidigi saama. Ühe tüübi Dennisega koos oleks pidanud hakkama konditsioneere paigaldama, aga viimasel hetkel helistas Dennisele mingi teine Eesti kutt, kes oli temaga enne ka juba töötamas käinud ning küsis selle töö endale. Ja nii olimegi nädalavahetusel kahekesi töötud :)

Eile hommikul Lauri helistas uuesti sinna oma Kakaduu kontaktile ja küsis, et äkki on ika vaja teda ning 10 min pärast oli auto tal järel :) Läks õnneks.

Eelmine nädal sain vanast Eesti töökohast ka sõnumi, et mu endisele ülemusele ehk mu soovitajale oli saadetud meil. Lootsin, et no vast mõnest kohast, kuhu CV hiljuti saatsin, aga uurisin välja, et hoopis Toll. Firma, mis tegeleb ka töövahendusega.. aga tegi luuret lihtsalt igaks juhuks vist. Õnneks said nad seal Tollis nüüd kiidusõnad kätte ja ehk leiavad siis varsti midagi, mida mulle pakkuda :)

Lauri viis ka eelmine nädal paberid Tolli ära igaks juhuks, kohe reedel peale seda, kui saime teada, et Dennis teda üle laseb.

Veel niipalju, et Lauri sai oma kahtlase lukus kõrvaga arsti juures lõpuks ära käia (tal oli see lukus ja lahti ja lukus ja valus ja valus ja ajas mingit asja välja jne, no ebanormaalne). Õnneks sai kindlustuse kaudu asja nii aetud, et sai kohe kohale minna ja ise midagi maksma ei pidanud, välja arvatud apteegist antibiotsid, mida ta nüüd selle nädala lõpuni võtab. Aga minuarust on tal juba päris hea :)

Nädalavahetusel oli suur pidu ja pillerkaar jälle. Laupäeval käisime väljas diskol nii, et mul on tantsimisest siiani jalad valusad. Tagasitulles kaklesime aborigeenidega, või õigemini nemad kaklesid meiega, aga sellel pikemalt peatuda ei tahaks, kuna teema on ebamugavavõitu. Igatahes andsime politseisse avalduse, kuna ikka väga lambist tulid abokad meiega kaklema. Ulme! (esimese palga eest omistan endale pipragaasi) Nüüd ootame uurija kõnet igatahes.

Pühapäeva päeval peale jaoskonnas käimist vaatasime filmi (Notorius B.I.G - päris hea:)) ja passisime niisama, kuna väljas möllas mingi tsüklonilaadne asi. Tuul tahtis juuksed peast ja riided seljast puhuda ja no vihm andis lihtsalt nägemisraadiuseks mitte rohkem kui mõned meetrid. Oli Robi sünnipäev. Tauno tegi kartuli salatit (vana hea) ja Rob tõi kana ja õlut. Pidasime seda õhtul, nagu kombeks juba igasugu üristusi ikka, siin meie juures kodus. Inimesi oli rohkem, kui kunagi varem on korraga olnud. Peale tavalise seltskonna olid veel 3 Eesti tüdrukut, kellest üks oli Mirjam ja kaks olid minu jaoks uus nähe. Ja hoolimata eelmise õhtu/öö aborigeeni-intsidendist läksime jälle välja. Aga seekord jõudsime ka normaalsel ajal ja normaalsel viisil ehk ilma kemplemiseta koju tagasi.

Eile päev algas hommikul rõõmsalt Lauri tööle saatmisega, kuna lootus, et teda ikka võetaksegi tagasi oli meie või vähemalt minu silmis kahandamatult väike. Ma siis ise läksin taga nõudma, mis õigusega mulle kuulub. Mõned kopikad Monssuunis rassitud päeva eest. See mõnikümmend taala peaks maanduma minu kontol täna või hiljemalt homme hommikul. Saab näha.

Peale seda käisime Robiga külas Mariannel, kes on tuttav farmipäevade aegadest ning kes elab siit meist mingi paar kvartalit edasi. See on see veider naine, kes ei söö ja kasvatab madu. Käisimegi vaatamas tema toredat lemmiklooma nimega Sweety. Kusjuures see madu (püüton) oli tilluke ja tõesti armas. Sellise usaldusväärse näoga. Ma päris oma kätte teda ei julgenud ikka võtta, aga ta roomas üle mu käe korra. Rob üritas teda kaela toppida, aga Marianne ka ise ütles, et temagi pole seda julgenud teha, ja kuna Sweety end sealjuures mugavalt ei paistnud tundvat ning keeras suuna koguaeg tagasi käe peale, siis lõpuks Rob õnneks loobus. Siis saime näha teda külmutatud ja uuesti ülessulatatud hiirepoegi söömas. Päris põnev!

Täna olen üksi kodus ja naudin vaikust. Päike paistab. Hommikul võtsingi rõdul päikest, aga enam seda teha ei saa, kuna ta paistab nii otse ülevalt alla ja seega meie balconile ei ulatu. Lugesin emme saadetud raamatut ja saatsin jälle CVsid. Aga arutasime Lauriga asja ja ma arvan, et otsin seda office tööd edasi, aga selle otsimise kõrvalt teen mingit koristamist või ettekandmist, juhul kui on mõni selline koht, kus ma taluks seda viimast teha. Katse-eksitus meetod. Homne leht loodetavasti alt ei vea :) veregrupp on B+ ju!

Tõmban nüüd otsad kokku ja siirdun tagasi raamatulehtede vahele.

Tervisi kõigile!