Nüüd on kaks nädalat möödas. Elame korteris, Daniga enam läbi ei saa, kuna temal sõitis katus ikka täitsa ära. Elame üheksakesi umbes 15 min jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Üks töötu prantsuse poiss Mo, üks sukeldumisinstruktorist inglise poiss Rob, iirlastest paarike Becky ja Sam, siis veel üks iirimaalt pärit Becky ja kaks kõige ägedamat iiri tüdrukut Susie ja Ashley :) No ja siis mina ja Dan.
Kolisime siia eelmisel esmaspäeval ja juba ma pikendasin oma lepingut veel kuu aja võrra. Niiet vähemalt 11 oktoobrini võib mind siitkandis leida. Aga siis on ka paras aeg hakata vihmaperioodi eest allapoole põgenema. Ei taha ma teist wet seasonit kogeda kui on valikuvabadus päikesega koos mööda idarannikut lõunapoole liikuda.
Tööd ma veel leidnud ei ole.. tegelikult, kui aus olla, pole väga otsimisega ka tegelenud. Koguaeg on midagi teha ja kuskil käia ja olla ja vaadata. Susie on siin 6 nädalaks Ashleyl külas ja tahab hullult koguaeg teha ja olla, aga teised on tööl niiet me siis kahekesi kolame igal pool. Rob, see sukeldumisinstruktor, viis meid oma vabast päevast merele ja sukelduma ja snorgeldama ja tegime seal tiiru helikopteriga ka :) Kõige ägedam päev, mis olla sai :) Kogu see trall oleks pidanud üle mulle umbes 500 taala maksma minema, aga kuna meil on head tutvused kõrgetel kohtadel ;) siis Rob tegi meile selle 35 taalaga :) pluss 75 helikopteri tiiru eest (mis oli ka muideks ainult pool tegelikust hinnast)
Ja kõik see veealune maailm ja elu.. imeline!! Üldse kogu päev oli niiiiiiii kift!! :) Uskumatu.
Nüüd plaanime uusi atraktsioone järgmiseks ja ülejärgmiseks nädalaks. Ma loodan ikka tegelikult ennast kokku võtta ja mingi töö leida. Aga siis ongi see, et ei saa midagi hetkel teistega koos planeerida, sest ei tea ju millal pean töötama..Peaks nagu tööd tegema, aga samas on nii vahvad inimesed ümberringi ja teha/näha niiiii palju veel.
Vähemalt eelmised reede ja laup käisin hobuvõiduajamisel tööl 2 päeva. Selline eriüritus.. Olin pisikeses baaris baaridaam nö ja koristasin ja muretsesin, et kõik oleks baaris olemas ja vahepeal müüsin üldse pileteid :D No selline eriti vaheldusrikas töö. Täitsa vahva oli üldiselt :) Niiet eile oli mul palgapäev, see kuidagi lohutab :P Olen mõelnud, et äge oleksku kui saaks näiteks iga nädalavahetus 2 päeva tööd teha, teeniks oma elamisrahad tagasi ja lõbustuste eest maksaks säästudest, oleks super :) SIis ei muretseks ma üldse mingi püsiva töö soetamise pärast.
Täna on plaan minna üritusele nimega ReggaeTown, kus on üle Austraalia ja vist ka väljamaalt pärit reggae bandid koos. See algas tegelt juba eile, aga eile venis meil laguuni äärel vedelemine pikale ja kahepäeva pilet on nagunii päris kallis, niiet.. siis on täna minek :)
Homseks on plaan minna hommikul marketile ja õhtupoolikul tööjahile. Susie tuleb tuterdab minuga kaasa, et ma kuskile luuslangi laskma ei läheks hoopis. Tegelt pole asi nii hull, aga no läheme kahekesi jah kondmae natuke baarides, et äkki..
Dan käis ükspäev kolamas ja on nüüd mingis baaris klaasikorjaja, aga tegelt mulle tundub, et ta tuli sealt juba peale kahte vahetust ära, sest minuteada ta pidi eile õhtul töötama, aga ta ei läinud kohale enam. Kindlalt ei tea, sest me väga temaga ei räägi. Olgu omaette siis, kui käituda ei oska.
Vot. Aga siis hetkel kõik. Ilmad on siin kuumad ja ilusad, inimesed säravad ja õnnelikud, mis sa veel oskad tahta :) mulle meeldib!
Friday, September 10, 2010
Saturday, August 28, 2010
lõpuks siis Cairns
Jõudsime umbes kella 6 ajal õhtul peale Port Douglases loomapargis käimist, mis oli väga väga huvitav ja kift! Igatahes.. tulime siia ja uurisime natuke infopunktist maad, et kus oleks hea ööbida ja mis võimalused on. Saime jälile, et on võimalik üürida korterist tuba läbi sellise agentuuri nagu shared house. Ja seda ka tegime.. sinna kolime esmaspäeval sisse. Pole päris kesklinnas aga vähemalt ei pea 5 inimesega tuba jagama vaid ainult Daniga. Ja odavam on ka nagunii.
Need neli esimest ööd kuni esmaspäevani ööbime Gilligans backpackeris, mis on kõige kuumem hostel linnas :) All on suur bassein ja basseinibaar ja klubi ja piljardisaal ning maja ise on pea, et terve kvartali suurune. Võtsime nendeks paariks ööks kuuesesse tuppa kohad. Saime võtmed ja läksime tuppa, aga seal oli hais, mis kole.. kellegi mingid märjad riided oleksid nagu hallitanud juba päevi seal. Õhku pidi noaga lõikama. Õudne! Igatahes see oli tõesti täiesti talumatu ning me läksime alla receptionisse ja küsisime teise toa. Õnneks oli neil tuba.. ütlesid, et ei tea, mis seis seal on, sest seal on üks noormees juba 2 kuud elanud. No hea küll siis. Hullem ikka olla ei saa. Tulime uuele katsele ja siin on täiesti mõnus. On üks inglise poiss ja tema tüdruksõber - arva nüüd ära mis rahvusest!! Eestlane ikka. Jälle eestlane :D Võimatu on siin eestlastest eemale hoida- täiestiii välistatud.
No igatahes.. tegelikult on nad mõlemad täitsa toredad. Ja selle poisi inglise sõbrad ka siin, kes meil aegajalt külas käivad on hästi sõbralikud ja toredad. Täna näiteks plaanime kogu kambaga kinno minna, kui Kaisa (see eesti tüdruk) töölt koju jõuab. Ta töötab ühes teises hostelis ja teeb housekeepingut.
Oleme paar õhtut väljas ka käinud ja on juba tekkinud tuttavaid. Eile õhtul oligi päris lahe kirju seltskond meil - eestlane, sakslane, prantslane, iirlane ja kaks austraallast :)) Kift!
Tööga niipalju, et väga aktiivselt ei ole tegelema hakanud. Mõtlesin, et kolin ära ja siis hakkan asjalikuks.. natuke olen saatnud CVsid, sest eile oli lehepäev ja uued tööpakkumised tulid välja. Isegi kandideerisin jälle kohalikku kasiinosse ka. Kuigi hetkel Darwini Skycityst on kuulda ainult õudseid lugusid, kuidas inimesed tööle ei ilmu enam ja need vähesed kes tulevad, peavad kõigega ise hakkama saama ja saavad kõik selle jama ja supervisorite tujukused enda kaela, niiet varsti ma arvan ei ilmu keegi enam tööle :D Ja supervisorid saavad targutamise ja näpuga näitamise asemel ise hakata baari ja floori katma :D
Eile helistas Breta, et ta ka enam ei kannata ja tuli sealt ära.. ütles, et see pole normaalne, et nad niimoodi rabelevad ja siis saavad ainult sõimata ja mingi draama käib koguaeg. Keegi ei hinda, et nad peavad topelt tegema vaid ainult käiaksejärel inisetakse. Ta oli ainuke tüdruk seal, kes reedeõhtul ei nutnud tööjuures. No päris hull ikka. Aga mul on hea meel, et ta ära tuli, sest nii hea tüdruk nagu tema ei pea sellist jama kannatama!! Kui ei hinnata, siis palju edu.. vaadaku ise, kuidas saavad.
Sestap aga aktiivse tööotsimise asemel käisingi eile päeval hoopis uurimas, et mida põnevat siin teha ja millest alustada, sest siin Cairnsis on võimalusi must miljon. Praegu on kindel, et ma tahan teha ära benjii siin vihmametsas, langevarjuhüppe :), white water rafting kindlasti, sest see pidi siin ka ikka super olema. Siis üks põhiasju, mida kindlalt tuleb teha on minna Great Barrier Reefi vaatama, pole kindel veel kas snorgeldades või sukeldudes.. ja Fitzroy imelisele saarele on ka plaan minna. Ühesõnaga plaane on ja kardetavasti tekib juurdegi.
Raftingu ja Fitzroy pakett on valitud, ülejäänud asjade kohta tuleb veel uurida, kust parema hinnaga saab.
Kala on selles, et vihmane ja pilvine on siin olnud. Ja sellise ilmaga no raftingut saab ikka teha, aga ei ole väga huvi nt sinna saarele minna.. seal peaks ikka päikeselise ilmaga olema, ma arvan. Et no eks näis, millal lõpuks tegudeni jõuab. Aga ilma neid asju tegemata ma siit ära ei lähe. See on kindel! :)
Niipalju siis sellest. Igatahes on Cairns ilus mägine ja inimesed on hästi sõbralikud. Võiks natukeseks töö ka leida- oleks igati täiuslik :)
Need neli esimest ööd kuni esmaspäevani ööbime Gilligans backpackeris, mis on kõige kuumem hostel linnas :) All on suur bassein ja basseinibaar ja klubi ja piljardisaal ning maja ise on pea, et terve kvartali suurune. Võtsime nendeks paariks ööks kuuesesse tuppa kohad. Saime võtmed ja läksime tuppa, aga seal oli hais, mis kole.. kellegi mingid märjad riided oleksid nagu hallitanud juba päevi seal. Õhku pidi noaga lõikama. Õudne! Igatahes see oli tõesti täiesti talumatu ning me läksime alla receptionisse ja küsisime teise toa. Õnneks oli neil tuba.. ütlesid, et ei tea, mis seis seal on, sest seal on üks noormees juba 2 kuud elanud. No hea küll siis. Hullem ikka olla ei saa. Tulime uuele katsele ja siin on täiesti mõnus. On üks inglise poiss ja tema tüdruksõber - arva nüüd ära mis rahvusest!! Eestlane ikka. Jälle eestlane :D Võimatu on siin eestlastest eemale hoida- täiestiii välistatud.
No igatahes.. tegelikult on nad mõlemad täitsa toredad. Ja selle poisi inglise sõbrad ka siin, kes meil aegajalt külas käivad on hästi sõbralikud ja toredad. Täna näiteks plaanime kogu kambaga kinno minna, kui Kaisa (see eesti tüdruk) töölt koju jõuab. Ta töötab ühes teises hostelis ja teeb housekeepingut.
Oleme paar õhtut väljas ka käinud ja on juba tekkinud tuttavaid. Eile õhtul oligi päris lahe kirju seltskond meil - eestlane, sakslane, prantslane, iirlane ja kaks austraallast :)) Kift!
Tööga niipalju, et väga aktiivselt ei ole tegelema hakanud. Mõtlesin, et kolin ära ja siis hakkan asjalikuks.. natuke olen saatnud CVsid, sest eile oli lehepäev ja uued tööpakkumised tulid välja. Isegi kandideerisin jälle kohalikku kasiinosse ka. Kuigi hetkel Darwini Skycityst on kuulda ainult õudseid lugusid, kuidas inimesed tööle ei ilmu enam ja need vähesed kes tulevad, peavad kõigega ise hakkama saama ja saavad kõik selle jama ja supervisorite tujukused enda kaela, niiet varsti ma arvan ei ilmu keegi enam tööle :D Ja supervisorid saavad targutamise ja näpuga näitamise asemel ise hakata baari ja floori katma :D
Eile helistas Breta, et ta ka enam ei kannata ja tuli sealt ära.. ütles, et see pole normaalne, et nad niimoodi rabelevad ja siis saavad ainult sõimata ja mingi draama käib koguaeg. Keegi ei hinda, et nad peavad topelt tegema vaid ainult käiaksejärel inisetakse. Ta oli ainuke tüdruk seal, kes reedeõhtul ei nutnud tööjuures. No päris hull ikka. Aga mul on hea meel, et ta ära tuli, sest nii hea tüdruk nagu tema ei pea sellist jama kannatama!! Kui ei hinnata, siis palju edu.. vaadaku ise, kuidas saavad.
Sestap aga aktiivse tööotsimise asemel käisingi eile päeval hoopis uurimas, et mida põnevat siin teha ja millest alustada, sest siin Cairnsis on võimalusi must miljon. Praegu on kindel, et ma tahan teha ära benjii siin vihmametsas, langevarjuhüppe :), white water rafting kindlasti, sest see pidi siin ka ikka super olema. Siis üks põhiasju, mida kindlalt tuleb teha on minna Great Barrier Reefi vaatama, pole kindel veel kas snorgeldades või sukeldudes.. ja Fitzroy imelisele saarele on ka plaan minna. Ühesõnaga plaane on ja kardetavasti tekib juurdegi.
Raftingu ja Fitzroy pakett on valitud, ülejäänud asjade kohta tuleb veel uurida, kust parema hinnaga saab.
Kala on selles, et vihmane ja pilvine on siin olnud. Ja sellise ilmaga no raftingut saab ikka teha, aga ei ole väga huvi nt sinna saarele minna.. seal peaks ikka päikeselise ilmaga olema, ma arvan. Et no eks näis, millal lõpuks tegudeni jõuab. Aga ilma neid asju tegemata ma siit ära ei lähe. See on kindel! :)
Niipalju siis sellest. Igatahes on Cairns ilus mägine ja inimesed on hästi sõbralikud. Võiks natukeseks töö ka leida- oleks igati täiuslik :)
Wednesday, August 25, 2010
Port Douglas
Ei ole siin McDonaldsit, niiet istun hoopis kohvikus :) Ja laadisin oma netipulgale 60 taala, et ikka oma süvenevat internetisõltuvust igal ajal ja igalt poolt rahuldada saaks. Sain siin juba tuttavaks mingi poolkohaliku noormehega, kes mulle tööd pakkus Cairnsi. Restorani ettekandjaks. Pidi helistama. No eks me näe. Aga nagu näha ja kuulda töö leidmine siin raske ei tohiks olla. Sõltub vist rohkem sellest, et kuiväga tahta.
Igatahes.. eilsest.. ärkasime siis sealt karavanpargist, kus oleks pidanud raha maksma, aga seda ei teinud (teadmatsest ja ei hakanud ka tagant järgi pakkuma, eksole, sest ma arvan, et kui üks as siin ilmas on tasuta, siis on see minu autos magamine).. käisime dussi all ja ajasime endid ärkvele linnuvidina ja päikesetõusu saatel ka. Üritasin siis Eestist kaasa võetud spiraaliga endale kohvivett keeta, aga see asjandus oli vist natuke vana ja midagi oli tal viga, igatahes käis väike plahvatus ja enam seal dussiruumide majas elektrit ei olnud. Mina ei tea mis juhtus, aga põgenesime sündmuskohalt kaabakate kombel imekiiresti. Eriti kuna me poleks pidanud seal tegelt üldse vist ju olemagi. Väga häbi ikka!! Ma ei teadnud, et see asi seal lühisesse ajab süsteemid. Loodetavasti sai ikka kõik seal ilusti korda. Arvatavasti läksid lihtsalt korgid välja vms. Ma loodan.
Igatahes.. sõitsime siis edasi. Avastasime, et õhukonditsioneer jamab. Kui tahtsime, et ta vaikselt puhuks, siis ei puhunud üldse ja saime külma õhku ainult kõige suurema puhumise pealt kätte.. nii et tahtis juuksed peast puhuda. No vähemalt töötab. Seegi hea. :) Tükk aega sõitsime mägede vahel mööda lookelvaid teid ilma, et väga midagi muutuks.. aga alates kohast nimega Millaa Millaa läks asi nii ilusaks. Mägine aga enamasti farmidele kuuluvad maad.. karjamaad ja heinamaad, kaugemal metsadega kaetud mäed. Sõitsime mööda nn koseringi, kui päike loojus.. see oli nimelt selline kitsas asfalteeritud tee ring, millelt 3 korda kõrvalepõigates avanesid suurepärased kosed. Tegelikult nägime ühte.. austraalia kõige laiemat juba natuke maad enne Millaa Millaat. Niiet kokku vist külastasime 4 koske eile. Oli kosepäev. Viimase all nägime pisikest nokklooma titte ringi chillimas. Eriti kift! Esimest korda elus näha nokkloomaja sellises imelises looduslikus kohas. Veel enne Millaa Millaad oli üks vaateplatvorm.. avanes vaade tasapidi loojuva päikese poolt ülekullatud maastikule alates roheliste nõlvadega, kus loomakarjad õhtustasid ja üksikute farmihoonetega tavaliselt mägede tipus kuni kaugete uduste metsikute mägedeni välja. Imeline!
Ja ei.. see polnud veel kõik. Sõitsime edasi sellisesse kohta nagu Malanda, kus oli veel üks kosk. Niiet viite nägime. Seal tegime tiiru vihmametsas ka, aga läks juba väga pimedaks ja tegelt oli natuke õudne.. eriti kuna seal olid mingid nõelavad puud, mille nõelamine olevat väga valus ja see valu kestvat mitu kuud. Ja siis pina pidin ees kõndima, kuna Dan on väike viripill. Ma olen meist kahest mehisem päris kindlasti. :D
Malandast edasi Athertoni, kus istusime korra McDonalsisse maha jälle ja kasutasime ära minu arvuti viimsegi akujäägi. Edasi Mareeba. Oleksin tahtnud Taavile, kes kuskil siinkandis pesitseb, helistada, aga mu telefoni aku oli ka juba päevi laadimata ja väga väsinud. Sellepärast pole viimasel ajal pilte ka saanud teha. Nimelt telefon on minu ainuke fotoaparaat siin.
Edasi Port Douglas, kus hetkel olemegi. Magasime kellegi müügis oleval karjamaal :D Väga lõbus hommikul veisekarja keskelt ärgata. Siis ärgates käisime esimese asjana jalgu meres sulistamas. Paraku paraku on siin ka krokodillid ja stinging jellyfish (ei tule meelde,kuidas eestiksi öelda), niiet päris suplema ei julenud minna, kuigi kohalikud inimesed seda siin isegi harrastasid erinevalt Darwinist, kus meri oli 100% ainult vaatamiseks.
Tänane plaan on vihmametsas asuv loodus- ja loomapark, selline looduslik, mitte loomad puuris zoo :) Ja siis läheme mäkke üles nende vagunitega, mis suusatajaid kõrgele üles viivad. 7,5 km pikkune tripp mägede kohal :) Ja õhuks siis peaks Cairnsi jõudma :) Hostelisse! Ei ole kahjuks leidnud ühtegi diivanit läbi selle couchsurfing.com lehe, millel esialgu põõnata saaks. Tuleb ikka päkkerisse kolida mõneks ajaks.
Vot, aga hetkel siis suuremalt jaolt kõik. Kell on 11 saamas niiet tuleb hakata asutama neid retki siin, mis tänaseks sai plaani võetud. Dan juba viriseb, et peab ootama jälle ja et palav on jnejnejne.
Uute lugudeni siis :)
Igatahes.. eilsest.. ärkasime siis sealt karavanpargist, kus oleks pidanud raha maksma, aga seda ei teinud (teadmatsest ja ei hakanud ka tagant järgi pakkuma, eksole, sest ma arvan, et kui üks as siin ilmas on tasuta, siis on see minu autos magamine).. käisime dussi all ja ajasime endid ärkvele linnuvidina ja päikesetõusu saatel ka. Üritasin siis Eestist kaasa võetud spiraaliga endale kohvivett keeta, aga see asjandus oli vist natuke vana ja midagi oli tal viga, igatahes käis väike plahvatus ja enam seal dussiruumide majas elektrit ei olnud. Mina ei tea mis juhtus, aga põgenesime sündmuskohalt kaabakate kombel imekiiresti. Eriti kuna me poleks pidanud seal tegelt üldse vist ju olemagi. Väga häbi ikka!! Ma ei teadnud, et see asi seal lühisesse ajab süsteemid. Loodetavasti sai ikka kõik seal ilusti korda. Arvatavasti läksid lihtsalt korgid välja vms. Ma loodan.
Igatahes.. sõitsime siis edasi. Avastasime, et õhukonditsioneer jamab. Kui tahtsime, et ta vaikselt puhuks, siis ei puhunud üldse ja saime külma õhku ainult kõige suurema puhumise pealt kätte.. nii et tahtis juuksed peast puhuda. No vähemalt töötab. Seegi hea. :) Tükk aega sõitsime mägede vahel mööda lookelvaid teid ilma, et väga midagi muutuks.. aga alates kohast nimega Millaa Millaa läks asi nii ilusaks. Mägine aga enamasti farmidele kuuluvad maad.. karjamaad ja heinamaad, kaugemal metsadega kaetud mäed. Sõitsime mööda nn koseringi, kui päike loojus.. see oli nimelt selline kitsas asfalteeritud tee ring, millelt 3 korda kõrvalepõigates avanesid suurepärased kosed. Tegelikult nägime ühte.. austraalia kõige laiemat juba natuke maad enne Millaa Millaat. Niiet kokku vist külastasime 4 koske eile. Oli kosepäev. Viimase all nägime pisikest nokklooma titte ringi chillimas. Eriti kift! Esimest korda elus näha nokkloomaja sellises imelises looduslikus kohas. Veel enne Millaa Millaad oli üks vaateplatvorm.. avanes vaade tasapidi loojuva päikese poolt ülekullatud maastikule alates roheliste nõlvadega, kus loomakarjad õhtustasid ja üksikute farmihoonetega tavaliselt mägede tipus kuni kaugete uduste metsikute mägedeni välja. Imeline!
Ja ei.. see polnud veel kõik. Sõitsime edasi sellisesse kohta nagu Malanda, kus oli veel üks kosk. Niiet viite nägime. Seal tegime tiiru vihmametsas ka, aga läks juba väga pimedaks ja tegelt oli natuke õudne.. eriti kuna seal olid mingid nõelavad puud, mille nõelamine olevat väga valus ja see valu kestvat mitu kuud. Ja siis pina pidin ees kõndima, kuna Dan on väike viripill. Ma olen meist kahest mehisem päris kindlasti. :D
Malandast edasi Athertoni, kus istusime korra McDonalsisse maha jälle ja kasutasime ära minu arvuti viimsegi akujäägi. Edasi Mareeba. Oleksin tahtnud Taavile, kes kuskil siinkandis pesitseb, helistada, aga mu telefoni aku oli ka juba päevi laadimata ja väga väsinud. Sellepärast pole viimasel ajal pilte ka saanud teha. Nimelt telefon on minu ainuke fotoaparaat siin.
Edasi Port Douglas, kus hetkel olemegi. Magasime kellegi müügis oleval karjamaal :D Väga lõbus hommikul veisekarja keskelt ärgata. Siis ärgates käisime esimese asjana jalgu meres sulistamas. Paraku paraku on siin ka krokodillid ja stinging jellyfish (ei tule meelde,kuidas eestiksi öelda), niiet päris suplema ei julenud minna, kuigi kohalikud inimesed seda siin isegi harrastasid erinevalt Darwinist, kus meri oli 100% ainult vaatamiseks.
Tänane plaan on vihmametsas asuv loodus- ja loomapark, selline looduslik, mitte loomad puuris zoo :) Ja siis läheme mäkke üles nende vagunitega, mis suusatajaid kõrgele üles viivad. 7,5 km pikkune tripp mägede kohal :) Ja õhuks siis peaks Cairnsi jõudma :) Hostelisse! Ei ole kahjuks leidnud ühtegi diivanit läbi selle couchsurfing.com lehe, millel esialgu põõnata saaks. Tuleb ikka päkkerisse kolida mõneks ajaks.
Vot, aga hetkel siis suuremalt jaolt kõik. Kell on 11 saamas niiet tuleb hakata asutama neid retki siin, mis tänaseks sai plaani võetud. Dan juba viriseb, et peab ootama jälle ja et palav on jnejnejne.
Uute lugudeni siis :)
Tuesday, August 24, 2010
Ravenshoe netipunktist
Tundub, et nyyd tuleb hakata tihti sissekandeid tegema.. Peale viimast sissekannet on juba nii palju juhtunud, et tuleb kirja panna enne kui ununeb.
Mount Isast saime minema sel samal p2eval ja auto parandus l2ks 121 taala. Oleks v6inud ka hullemini minna. S6it tol p2eval oli eelmistest erinev. T2iesti m2gine ja hullult palju k2nguruusid ja wallabisid ka tee peal. Nii elusaid kui kahjuks ka surnuid. Ja mina olen ka paraku roadkiller.. tegelt juhtus see juba NTs ja oli v2ike linnuke. Lendas t2pselt autole ette nii et reageerimisaeg oli null. Nende lindudega on yldse midagi.. ryndavad mu autot. Dan juba naerab mu yle.. kyll kakud ja kyll papagiod.. ikka ja j'lle peaaegu aknasse. Vb sellep2rast et see autoke on juba peaaegu sajaprotsendiliselt putukatega kaetud. St oli.. kuni eilseni, mil tee''res oli t'iesti lambist tasuta autopesula. See oli m]eldud selleks, et auto k[ljest ja alt igasugu seemned sh umbrohuseemned maha uhtuda, et ma neid oma ratastega eelseisvasse loodusparki sisse ei viiks. Aga sai ka suurema osa putukalaipadest lahti.
Eile 88sel v6i no 6htul ajasin yhe mao ka kogemata alla. Vaatasin, et puuront.. aga ei olnud :( Siin on kiirused ka nii suured, et mingit vangerdust v2ga teha ei julgeks.. v6ib nii hoopis ise otsa l6ppeda. Aga see siis selleks.
Yleeile j6udsime peaaegu v2lja Normatoni, mis eile kohale j6udes osutus k6ige jubedamate putukatega linnaks maailmas. Mingid punakaspruunid mardikalised no nii v2ikese s6rmekyyne suurused katsid t2ielikult minu auto ja autost v2lja astudes ka kogu enda keha. KOhutav. S6itsime sealt minema niipea kui olin ainsast tegutsevast poest turgutava kohvi jaoks kuuma vee k2tte saanud. Ja seej2rel s6itsime natuke marsruudiv2liselt ylespoole.. et korrakski varvas j2lle merre pista. Koha nimi oli Karama. Seal k2isime Austraalia ainukeses Barramundi (kes ei tea, siis see on siinne kala nr.1) kasvanduses, mis yldjoontes oli v2ga vahva ja huvitav. Saime neid isegi k2est s88ta ja j2lgida. Ainuke segaja seal oli mingi 6udne austraalia mutt, kes koguaeg k6ige ette tungis ja oma tobedat seebikarpi igale poole sisse surus. Ja kui ma talle siis ykskord kogemata ette astusin, kui ta tahtis mingit p6him6tteliselt tyhja akvaariumit pildistada, ja vabandasin, siis ytles, ta kripsus n2gu tehes, et tal on juba 3 pilti minu seljast. no palju 6nne! Mis ma oskan kosta.. sellest j2i kyll m6ru maik suhu. No sellest hoolimata ja lootes, et meil sama suund pole selle mutiga, s6itsime siis randa. Kondasime natuke seal.. vaatasime kivisse syybinud merekarpe ja ringiujuvaid pelikane.. ja s6itsime tagasi kohutavasse putukatega linna, et seal vasakule keerata ja oma marsruudile tagasi asuda.
Eilne p2ikesetloojang oli vist maailma ilusaim p2ikeseloojang mu elus, kuigi ta loojus seljataha. Aga see oli m2gedevahel s6ites.. ees oli suuur kuu.. vaat et suuremgi, kui punane p2ike, mis muutis k6ik puud ja k2nguruud ja teel seisva veisekarja nii punaseks ja ilusaks. Ja taevas ees, kus kuu oli, oli alt yles tumeroosast helesiniseni.. Seal keskel seisis suur valge kuu. No nii ilus, et..
88bisime oli eile 88sel t2itsa veider. S6itsime pimedas.. ma pakun mingi 10 ajal.. S6itsime lihtsalt yhte karavanparki sisse aru saamatagi, et seal oleks pidanud maksma ja mingi ]ige check ini tegema. Hommikul avastasime alles.. 2ra minnes. Aga sai j2lle yle pika aja dussi all k2idud. Jubehea. Kahjuks pean siinkohal l6petama ja j2rgmine kord ehk juba Cairnsist j2tkama. Netiaeg l2bi. Ciaao
Mount Isast saime minema sel samal p2eval ja auto parandus l2ks 121 taala. Oleks v6inud ka hullemini minna. S6it tol p2eval oli eelmistest erinev. T2iesti m2gine ja hullult palju k2nguruusid ja wallabisid ka tee peal. Nii elusaid kui kahjuks ka surnuid. Ja mina olen ka paraku roadkiller.. tegelt juhtus see juba NTs ja oli v2ike linnuke. Lendas t2pselt autole ette nii et reageerimisaeg oli null. Nende lindudega on yldse midagi.. ryndavad mu autot. Dan juba naerab mu yle.. kyll kakud ja kyll papagiod.. ikka ja j'lle peaaegu aknasse. Vb sellep2rast et see autoke on juba peaaegu sajaprotsendiliselt putukatega kaetud. St oli.. kuni eilseni, mil tee''res oli t'iesti lambist tasuta autopesula. See oli m]eldud selleks, et auto k[ljest ja alt igasugu seemned sh umbrohuseemned maha uhtuda, et ma neid oma ratastega eelseisvasse loodusparki sisse ei viiks. Aga sai ka suurema osa putukalaipadest lahti.
Eile 88sel v6i no 6htul ajasin yhe mao ka kogemata alla. Vaatasin, et puuront.. aga ei olnud :( Siin on kiirused ka nii suured, et mingit vangerdust v2ga teha ei julgeks.. v6ib nii hoopis ise otsa l6ppeda. Aga see siis selleks.
Yleeile j6udsime peaaegu v2lja Normatoni, mis eile kohale j6udes osutus k6ige jubedamate putukatega linnaks maailmas. Mingid punakaspruunid mardikalised no nii v2ikese s6rmekyyne suurused katsid t2ielikult minu auto ja autost v2lja astudes ka kogu enda keha. KOhutav. S6itsime sealt minema niipea kui olin ainsast tegutsevast poest turgutava kohvi jaoks kuuma vee k2tte saanud. Ja seej2rel s6itsime natuke marsruudiv2liselt ylespoole.. et korrakski varvas j2lle merre pista. Koha nimi oli Karama. Seal k2isime Austraalia ainukeses Barramundi (kes ei tea, siis see on siinne kala nr.1) kasvanduses, mis yldjoontes oli v2ga vahva ja huvitav. Saime neid isegi k2est s88ta ja j2lgida. Ainuke segaja seal oli mingi 6udne austraalia mutt, kes koguaeg k6ige ette tungis ja oma tobedat seebikarpi igale poole sisse surus. Ja kui ma talle siis ykskord kogemata ette astusin, kui ta tahtis mingit p6him6tteliselt tyhja akvaariumit pildistada, ja vabandasin, siis ytles, ta kripsus n2gu tehes, et tal on juba 3 pilti minu seljast. no palju 6nne! Mis ma oskan kosta.. sellest j2i kyll m6ru maik suhu. No sellest hoolimata ja lootes, et meil sama suund pole selle mutiga, s6itsime siis randa. Kondasime natuke seal.. vaatasime kivisse syybinud merekarpe ja ringiujuvaid pelikane.. ja s6itsime tagasi kohutavasse putukatega linna, et seal vasakule keerata ja oma marsruudile tagasi asuda.
Eilne p2ikesetloojang oli vist maailma ilusaim p2ikeseloojang mu elus, kuigi ta loojus seljataha. Aga see oli m2gedevahel s6ites.. ees oli suuur kuu.. vaat et suuremgi, kui punane p2ike, mis muutis k6ik puud ja k2nguruud ja teel seisva veisekarja nii punaseks ja ilusaks. Ja taevas ees, kus kuu oli, oli alt yles tumeroosast helesiniseni.. Seal keskel seisis suur valge kuu. No nii ilus, et..
88bisime oli eile 88sel t2itsa veider. S6itsime pimedas.. ma pakun mingi 10 ajal.. S6itsime lihtsalt yhte karavanparki sisse aru saamatagi, et seal oleks pidanud maksma ja mingi ]ige check ini tegema. Hommikul avastasime alles.. 2ra minnes. Aga sai j2lle yle pika aja dussi all k2idud. Jubehea. Kahjuks pean siinkohal l6petama ja j2rgmine kord ehk juba Cairnsist j2tkama. Netiaeg l2bi. Ciaao
Sunday, August 22, 2010
unustasin
Sellises kohas nimega Renner Springs. Põhimõtteliselt on kohal ainult nimi.. seal on ka väike tiigikene hanedega ja bensiinijaam väikese baarimoodi asjaga. Ja autoparkla. Kõik. Ja mina mõtlesin seal väikese uinaku teha.. Ma arvan, et see oli teise päeva sõit, olime umbes 200 km kaugusel Tennant Creekist. Viskasin autosse pikali ning järsku kuulen.. nagu eesti keel kõlaks. Et mida hullu?? Pistsin pea aknast välja ja vahi lugu.. oligi kaks eestlast!! Sellises kohas! Eestlasi on Austraalias ikka hullumeeleslt palju. Igas väiksmaski kohas ikka :)) Uskumatu!!
väikesest kaevanduslinnakesest Mount Isast.
Esimene sissekanne Austraaliast aga väljapool Darwinit. Hetkel on esmaspäev, istun Mount Isa McaDonaldsi tasuta netis ja joon hommikul backpackeris valmis keedetud kohvi üleeile ostetud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kohvitopsist :D Nagu õige päkker ikka. Saabusime siia eile hommikul, aga kuna autol hakkas peale Queenslandi sisenemist ja peale Camoolaweelis koobaste vaatamist (kohutavalt treppis tee 14 km) midagi esimese ratta juures kolisema, ei saanud edasi sõita enne mehhaaniku külastamist. Kuna aga eile oli pühapäev ja Mount Isa tundub olevat õige pühapäeva linn, siis olid kõik kohad suletud. Niisiis ööbisime hostelis ja magasime esimest korda peale Darwinist lahkumist voodis.
Kogu tripi vältel eelnevad kolm ööd on minu voodiks olnud auto tagaiste, mis on küll oluliselt parem kui Danieli esiiste, kuid siiski pisut kitsavõitu. Võtsin selle parema voodikoha kuna olen meie aotu ainuke autojuht ja ma arvan, et väga väljapuhanud juht on ikka olulisem kui väljapuhanud kaasreisija, kes saab sõidu ajal nagunii magada. Igatahes.. duss ja voodi peale kolme ööd ja päeva olid kui taevaõnnistus. Reis iseenesest oli umbes täpselt sedasi nagu ma ette kujutasin. Sajad ja sajad kilomeetrid tühjust ja sirget teed- päris õudne on ikka koguaeg roolis olla. Tahaks ka vahepeal silmadele ja vaimule puhkust anda.. aga no oleme vaikselt tulnud. umbes 500 km päevas ja no nüüd siin Mount Isas väike puhkus ka. Tunne on juba täitsa inimlik ja võiks juba täna edasi sõita küll :)
Auto seisab siinsamas McDonaldsi vastas parklas ja ootab ületee asuva mehhaaniku kätt. Pidime umbes paari tunni pärast auto tagasi saama.. oleneb kaua tal eelmise kahe autoga aega läheb. Ei tohiks üle 200 dollari minna.. ausalt öelda selle raha eest neid koopaid küll vaatama poleks pidanud minema, aga noh.. olgu siis nii kui pidi nii minema.
Darwinist neljapäeval minema sõites külastasime veel viimast korda mu lemmikkohta - Berry springs. Ja esimest korda seal kõrval asuvat Wildlife parki.. mis oli ka päris tore. Sai isegi väikesele wallabile pai teha :)) Sealt edasi umbes 500 km ööbisime esimese öö Matarankas, mille panime enne reisi algust kaardile kirja ka kui külastamist vääriva koha. Magasime mingi suvalise põõsa all umbes kuus tundi ja hommikul koos päikesega ärkasime, et minna paar kilomeetrit edasi ja otsida üles kohalikud kuumavee nn basseinid. Hommik (reede) oli küllaltki külm niiet väga mõnus oli hommikul tõusva päikese ajal metsas linnulaulu saatel vannivee sooja vette hüpata.
Järgmine peatus paik oli jälle umbes 500 km edasi.. Tennant Creek. Ikka veel Northern Territory ja palju aborigeene. Sestap
sõitsime linnast välja.. jälle mingi suht suvalise kruusatee otsa peal põõsa all keerasime magama. Seal oli aga veidral kombel hirmus külm tuul. Lõdisesime mõlemad autos. Tuul vilises lausa väljas. Aga samas oli hea vahepeal jahedust tunda.. uuel hommikul (laupäev) jälle kuuest üles. Dan pani äratuse ja ma olin tegelt veits tusane, sest ma pole üldse hommiku inimene vähemalt mitte enam.. mitte peale kasiinos töötamist. Pigem olen ma harjunud kell 6 hommikul magama minema kui sel ajal üles tulema. Niiet olin veidi tõre, sest ei saanud aru, miks me äratusega peame ärkama kui kuhugi ruttu pole. Aga ajasime siis selle külmaga ennast üles, olemasolevate võimaluste piires hommikune pesu ja peale poeskäiku sõitsime edasi. Edasi kuni Queenslandi :) Uus maakond.. päris põnev!! Ja siis kohe oli esimene koht - Camoolaweel. Pidi olema "the most western place in QLD" Seal olid ka parasjagu mingisugused kauboide päevad või miskit. Kohalikud rekkajuhid olid mingi bändi kokku pannud ja esinesid seal 20 taala eest :D Seal need saatuslikud koopad asusidki, mille vaatamine mulle auto remondi maksma läheb. Kuna olingi murest üsna murtud peale seda autojama, siis me sinna rekkameeste kontserdile ei läinud. Sealne kohalik mehhaanik oli ka just tol hetkel ise kuhugi ära läinud niiet oleksime pidanud sinna ööseks jääma aga õhtu oli veel poisike ja teha polnud seal midagi. Siis Dan arvas, et pole hullu midagi, et sõidame edasi. Mulle küll see mõte ei meeldinud aga no lõpuks ta ikka rääkis mind kuidagi ära niiet sõitsimegi siis.. umbes 160 km. Natuke enne Mount Isat oli maantee ääres veidi kõrvalisem peatuspaik, kuhu otsustasime siis ööbima jääda.
Üldse siin maanteedel on päris palju selliseid sissesõite koos vetsude ja pinkidega.. bensukatest saavad autojuhid tasuta kohvi ja suured sildid on koguaeg väljas, et "arrive alive, next stop 78 km". Eks me ka teel ikka suhteliselt koguaeg tegime neid peatusi, kui mul vähegi see horisondi vaatamine ära kammis. Lihtsalt et silmadele ja vaimule natuke puhkust anda.
Igaljuhul.. kolmas hommik - pühapäev. Dan oli jälle äratuse pannud aga mina keerasin ainult teise külje. Olin juba nii mitu hommikut ärganud ja vähemalt asustuse läheduses olnud, aga nüüd olime täiesti kaugel igasugusest võimalusest saada kiiresti elupäästev kohvi niiet ma lihtsalt magasin edasi. Magasin kuni kella üheksani. Kui lõpuks ärkasin oli Dan juba jälle unes, aga no see ei takista ju meid edasi liikumast. Sõitsime siis välja Mount Isasse oma koliseva autoga ja lootsime kohe esimese asjana mehhaaniku jutule pääseda. Aga nagu juba mainitud on see ehtne pühapäeva linn niiet ei olnud isegi suured toidupoed (aĺa Eestis Rimi või Selver) siin pühapäeval avatud. Niiet otsustasime siia ööbima jääda, et tööpäeva hommikul kohe autoga "arsti" juurde minna.
Esimese asjana käisime eile otsetõlkes põraandaaluses haigla muuseumis :) See oli päris huvitav.. 1940ndatel kohalike kaevurite vabatahtlikult ehitatud haigla juhuks kui jaapanlased peaksid linna pommitama. See oli ehitatud mäe sisse ja tegelikult polnud õnneks seda kunagi vaja läinud (välja arvatud kuumaperioodidel enne õhukonditsioneeri aega. siis viidi vastsündinud lapsi sinna hullema kuuma eest varju, et nad üldse ellu jääks) Aga kõik oli seal valmis seatud juhuks KUI..
Peale muuseumi läksime hostelisse. Pesime end puhtaks ja käisime siinse järve ääres. Hästi ilus järv, aga ujuda ei julenud, sest pidi krokodille täis olema. Et nad ka igale poole peavad oma pesad tegema!!
Ja siis õhtupoole käisime mu reisikaaslase tungival soovil (kes on iirlane) kohalikus Iiri pubis. Sunday roast - mingi iirlaste värk.. et saab buffee sööki.. igasugu küpsetatud lihasid ja juurvilju ja aedvilju ja värki. Ja siis mu iiri sõber sõi seal ning et mul nälga polnud jõin tema soovil ühe iiri kohvi. :) Ja siis läksime hostelisse ja tõelistesse VOODITESSE :)) magama.
Ja täna hommikul siis hostelis ärkasime 9:40. Check out oli kell 10 niiet kiirelt tegin omale nuudleid ja tomatikurgi salati, teele kaasa kohvi ja peale autosse õli lisamist tulime siia mehhaaniku jutule. Õnneks ta võttis meid vahele.. ütles küll, et mõtles, et enne järgmist nädalat tööd juurde ei võta. Tore.. loodan, et laabub kenasti ja saame täna edasi sõita. Järgmine peatuspaik oleks Cloncurry, kust edasi plaanisime sõita üles.. ehk sõita Cairnsi mööda sisemaad. Sealt tee läheb jälle kehvemaks.. ma ei teagi. Eks vaatame kohapeal. Teine variant oleks sõida kohe välja läänekaldale Townsville ja seal mööda rannikut üles. Aga kuna ma mõtlen ilmselt Cairnsist lõpuks nagunii rannikutmööda allapoole tulema hakata, siis ei tundu mõttekas sama teed kaks korda sõita. Eks me näe :) Võibolla, et jääma sinna ka ehk üheks ööks paikseks :)
Vot. Aga hetkel siis niipalju.
Autot ma veel näen, et pole parandamiseks ette võetud. Loodan, et ei lähe enam kaua. Ja lasen nüüd Dani natukeseks netti.
Uute kuulmisteni uutest kohtadest! :)
Kogu tripi vältel eelnevad kolm ööd on minu voodiks olnud auto tagaiste, mis on küll oluliselt parem kui Danieli esiiste, kuid siiski pisut kitsavõitu. Võtsin selle parema voodikoha kuna olen meie aotu ainuke autojuht ja ma arvan, et väga väljapuhanud juht on ikka olulisem kui väljapuhanud kaasreisija, kes saab sõidu ajal nagunii magada. Igatahes.. duss ja voodi peale kolme ööd ja päeva olid kui taevaõnnistus. Reis iseenesest oli umbes täpselt sedasi nagu ma ette kujutasin. Sajad ja sajad kilomeetrid tühjust ja sirget teed- päris õudne on ikka koguaeg roolis olla. Tahaks ka vahepeal silmadele ja vaimule puhkust anda.. aga no oleme vaikselt tulnud. umbes 500 km päevas ja no nüüd siin Mount Isas väike puhkus ka. Tunne on juba täitsa inimlik ja võiks juba täna edasi sõita küll :)
Auto seisab siinsamas McDonaldsi vastas parklas ja ootab ületee asuva mehhaaniku kätt. Pidime umbes paari tunni pärast auto tagasi saama.. oleneb kaua tal eelmise kahe autoga aega läheb. Ei tohiks üle 200 dollari minna.. ausalt öelda selle raha eest neid koopaid küll vaatama poleks pidanud minema, aga noh.. olgu siis nii kui pidi nii minema.
Darwinist neljapäeval minema sõites külastasime veel viimast korda mu lemmikkohta - Berry springs. Ja esimest korda seal kõrval asuvat Wildlife parki.. mis oli ka päris tore. Sai isegi väikesele wallabile pai teha :)) Sealt edasi umbes 500 km ööbisime esimese öö Matarankas, mille panime enne reisi algust kaardile kirja ka kui külastamist vääriva koha. Magasime mingi suvalise põõsa all umbes kuus tundi ja hommikul koos päikesega ärkasime, et minna paar kilomeetrit edasi ja otsida üles kohalikud kuumavee nn basseinid. Hommik (reede) oli küllaltki külm niiet väga mõnus oli hommikul tõusva päikese ajal metsas linnulaulu saatel vannivee sooja vette hüpata.
Järgmine peatus paik oli jälle umbes 500 km edasi.. Tennant Creek. Ikka veel Northern Territory ja palju aborigeene. Sestap
sõitsime linnast välja.. jälle mingi suht suvalise kruusatee otsa peal põõsa all keerasime magama. Seal oli aga veidral kombel hirmus külm tuul. Lõdisesime mõlemad autos. Tuul vilises lausa väljas. Aga samas oli hea vahepeal jahedust tunda.. uuel hommikul (laupäev) jälle kuuest üles. Dan pani äratuse ja ma olin tegelt veits tusane, sest ma pole üldse hommiku inimene vähemalt mitte enam.. mitte peale kasiinos töötamist. Pigem olen ma harjunud kell 6 hommikul magama minema kui sel ajal üles tulema. Niiet olin veidi tõre, sest ei saanud aru, miks me äratusega peame ärkama kui kuhugi ruttu pole. Aga ajasime siis selle külmaga ennast üles, olemasolevate võimaluste piires hommikune pesu ja peale poeskäiku sõitsime edasi. Edasi kuni Queenslandi :) Uus maakond.. päris põnev!! Ja siis kohe oli esimene koht - Camoolaweel. Pidi olema "the most western place in QLD" Seal olid ka parasjagu mingisugused kauboide päevad või miskit. Kohalikud rekkajuhid olid mingi bändi kokku pannud ja esinesid seal 20 taala eest :D Seal need saatuslikud koopad asusidki, mille vaatamine mulle auto remondi maksma läheb. Kuna olingi murest üsna murtud peale seda autojama, siis me sinna rekkameeste kontserdile ei läinud. Sealne kohalik mehhaanik oli ka just tol hetkel ise kuhugi ära läinud niiet oleksime pidanud sinna ööseks jääma aga õhtu oli veel poisike ja teha polnud seal midagi. Siis Dan arvas, et pole hullu midagi, et sõidame edasi. Mulle küll see mõte ei meeldinud aga no lõpuks ta ikka rääkis mind kuidagi ära niiet sõitsimegi siis.. umbes 160 km. Natuke enne Mount Isat oli maantee ääres veidi kõrvalisem peatuspaik, kuhu otsustasime siis ööbima jääda.
Üldse siin maanteedel on päris palju selliseid sissesõite koos vetsude ja pinkidega.. bensukatest saavad autojuhid tasuta kohvi ja suured sildid on koguaeg väljas, et "arrive alive, next stop 78 km". Eks me ka teel ikka suhteliselt koguaeg tegime neid peatusi, kui mul vähegi see horisondi vaatamine ära kammis. Lihtsalt et silmadele ja vaimule natuke puhkust anda.
Igaljuhul.. kolmas hommik - pühapäev. Dan oli jälle äratuse pannud aga mina keerasin ainult teise külje. Olin juba nii mitu hommikut ärganud ja vähemalt asustuse läheduses olnud, aga nüüd olime täiesti kaugel igasugusest võimalusest saada kiiresti elupäästev kohvi niiet ma lihtsalt magasin edasi. Magasin kuni kella üheksani. Kui lõpuks ärkasin oli Dan juba jälle unes, aga no see ei takista ju meid edasi liikumast. Sõitsime siis välja Mount Isasse oma koliseva autoga ja lootsime kohe esimese asjana mehhaaniku jutule pääseda. Aga nagu juba mainitud on see ehtne pühapäeva linn niiet ei olnud isegi suured toidupoed (aĺa Eestis Rimi või Selver) siin pühapäeval avatud. Niiet otsustasime siia ööbima jääda, et tööpäeva hommikul kohe autoga "arsti" juurde minna.
Esimese asjana käisime eile otsetõlkes põraandaaluses haigla muuseumis :) See oli päris huvitav.. 1940ndatel kohalike kaevurite vabatahtlikult ehitatud haigla juhuks kui jaapanlased peaksid linna pommitama. See oli ehitatud mäe sisse ja tegelikult polnud õnneks seda kunagi vaja läinud (välja arvatud kuumaperioodidel enne õhukonditsioneeri aega. siis viidi vastsündinud lapsi sinna hullema kuuma eest varju, et nad üldse ellu jääks) Aga kõik oli seal valmis seatud juhuks KUI..
Peale muuseumi läksime hostelisse. Pesime end puhtaks ja käisime siinse järve ääres. Hästi ilus järv, aga ujuda ei julenud, sest pidi krokodille täis olema. Et nad ka igale poole peavad oma pesad tegema!!
Ja siis õhtupoole käisime mu reisikaaslase tungival soovil (kes on iirlane) kohalikus Iiri pubis. Sunday roast - mingi iirlaste värk.. et saab buffee sööki.. igasugu küpsetatud lihasid ja juurvilju ja aedvilju ja värki. Ja siis mu iiri sõber sõi seal ning et mul nälga polnud jõin tema soovil ühe iiri kohvi. :) Ja siis läksime hostelisse ja tõelistesse VOODITESSE :)) magama.
Ja täna hommikul siis hostelis ärkasime 9:40. Check out oli kell 10 niiet kiirelt tegin omale nuudleid ja tomatikurgi salati, teele kaasa kohvi ja peale autosse õli lisamist tulime siia mehhaaniku jutule. Õnneks ta võttis meid vahele.. ütles küll, et mõtles, et enne järgmist nädalat tööd juurde ei võta. Tore.. loodan, et laabub kenasti ja saame täna edasi sõita. Järgmine peatuspaik oleks Cloncurry, kust edasi plaanisime sõita üles.. ehk sõita Cairnsi mööda sisemaad. Sealt tee läheb jälle kehvemaks.. ma ei teagi. Eks vaatame kohapeal. Teine variant oleks sõida kohe välja läänekaldale Townsville ja seal mööda rannikut üles. Aga kuna ma mõtlen ilmselt Cairnsist lõpuks nagunii rannikutmööda allapoole tulema hakata, siis ei tundu mõttekas sama teed kaks korda sõita. Eks me näe :) Võibolla, et jääma sinna ka ehk üheks ööks paikseks :)
Vot. Aga hetkel siis niipalju.
Autot ma veel näen, et pole parandamiseks ette võetud. Loodan, et ei lähe enam kaua. Ja lasen nüüd Dani natukeseks netti.
Uute kuulmisteni uutest kohtadest! :)
Wednesday, August 18, 2010
Ciaaao, Darwin!
Viimane kuu on möödunud kiirusel, mida ei ole võimalik sõnul seletada ega kirjas kirjutada. Uskumatu! Oli minu viimane tööpäev ja sai Breta mehele pandud ja oli kolimine ja Bali ja lahkumispidu ja .. läinud ma olengi.
Tagasi sinna aega, kui viimane tööpäev oli - vabaduse tunne on :) Jällegi seletamatult hea on mul seista teispool baariletti kallis Darwini kasiinos. Naeratus lihtsalt ei lähe suu pealt ära. On ju töötatud kah.. liigagi kaua ühes kohas peatutud. Asi läks juba liigagi dramaatiliseks seal tööjuures. Selle kõige lahtiseletamiseks oleks ilmselt vaja suuremamahulisemat lehekülge kui blogger.com suudab pakkuda. lol. Igatahes on mul ülihea meel lahkuda just nii nõnda ja praegu nagu ma seda teha sain :)
Ja viimase tööpäeva järgsel hommikul kolisin ka oma manageri juurest välja. Otto ja Madise juurde Alathaisse, kus kuni jäädava lahkumiseni endale pesa sain.
Paar päeva enne minu viimast tööpäeva teatas Siiri aga mulle sellise meeldiva uudise, et tema minuga Darwinist ära ei tulegi. Võttis end kokku ja tegi ära oma rahalise seisu kalkulatsiooni, mis ei jätnud vähimatki võimalust, et õnnestuks minuga kaasa tulla. Sestap olin päris ootamatult üksi jäänud oma reisis. Mõnda aega mõtlesin, et ahhh, juu siis lähengi üksi.. Aga hirm sadade ja tuhandete kilomeetrite ees igavas kõrbes, kus pole mitte väga keeruline roolis näiteks magama jääda, otsustasin, et kellegi peaks ikka endaga kaasa leidma. Ja leidsingi.. leidus veel üks inimene, kellel kasiinos töötamisest villand sai - üks Iiri poiss Dan. Ja vot tema tulebki minuga koos Cairnsi poole trippima.
Igaljuhul.. esimene "vaba" nädal peale töö lõppu möödus organiseerides Breta pulmi, oma Bali reisi planeerides ja tol hetkel veel ka uut reisikaaslast otsides. Igatahes.. Breta pulmad olid imelised! Nagu see tüdruk isegi :) Ilusad ja siirad ja oma lihtsuses täiuslikud.. või siis täiuslikkuses lihtsad. Ta ise oli niii muretu nagu ma ühel pulmapäeval ühtegi teist tütarlast ei oskaks ettegi kujutada. Nii õnnelik ja ilus :) Mingil määral peaks pilte leidma facebookist.. et vähegi aimu saada.
Ja siis.. Bali.. väga ilus koht. Natuke puhtam kui Tai.. no teistsugune. See müügikultuur ja marketid ei olenud nii pealetükkivad kui Tais ja klienditeenindus oli väga tasemel.. parem isegi kui Hansapangas. lol. Ja oli odav nagu Tai. No mulle meeldis. Tõeline puhkus, kui välja arvata mu reisikaaslane, kes osutus pikema aja vältet koos viibimiseks aegajalt küllaltki tüütuks ja väsitavaks lobamokaks. Aga selle kõrval oli reis ise ja vaated ja kohad ikka imelised ja toidud Austraalia söökidega võrreldes täiesti võrreldamatult maitsvad! Ööelu.. no niivõrd avalikke illegaalsete meelemürkide pakkumist otse klubi ees kõva häälega, võikasvõi rolleri otsast nagu muuseas möödasõites "mushroom, mushroom" hõikumist, sellist asja mina ei mäleta isegi mitte Taist. See oli ikka päris hull. Pole siis imestada, et tagasitulles Darwini lennujaama security tegi lisaks pikale küsitlusele isegi mu Balilt toodud kommipaki lahti ja kakkus kommi ka veel välja veendumaks, et ma ikka mingil viisil hoopis mingeid kahtlaseid aineid üle piiri ei vea.
Ja ööklubid ka võrreldes kõigi maailmapaikade klubidega, kuhu mu teed on mind viinud, olid need kõige vingemad. Oli üks eriti kift reggae klubi live bandi ja sadade rastades paljasjalgsete noortega.. vesipiibud ja värvilised plakatid. Ehtsamast ehtsam hipi värk! Ja muusika... kõige kõige vingem! :)
No ja siis rafting, parasailing (vabandan, ma tõesti ei tea neile eestikeelseid vasteid).. no igasugust aktiiveset tegevust sai tehtud. Käisime Gili saarel.. mis pidi olema hollywoodi rikaste ja ilusate inimeste nr.1 lemmik puhkuse veetmise koht. Oli küll imeline. Pisike 9 km ümbermõõduga saareke täiesti kristallselge veega ja ilma igasuguse transpordita peale hobuste ja jalgrataste. Ja ühel pool saare küljel olid hotellid ja basseinid ja restoranid ja melu, teisel pool loodus ja vaiksed rannad ja ka näiteks mõned hobusetallid. Vääga mõnus! :)
Muide.. kohtasin isegi Balil eestlasi.
Tagasi jõudsin siis pühapäeva varahommikul umbes 4 ajal. Hommikul 9:30 ärkasin sellepeale, et Maik (kellega hetkel ühes toas elame siin) tuli tuppa ja küsis, et kas see valge auto on sinu oma. Et sel oli uks pärani lahti, ma panin ukse kinni. Mina siis ehmatasin püsti, et no tore tore.. nüüd on mul iPod läinud ja saan 2800 km pikkuse Cairnsi sõidu ajal ainult kõrbetuule vilinaid nautida. Aga .. aborigeenid olid vist müntide peal väljas ja panid rõhku kindalaekas tuhnimisele niiet ei saanud nad sealt muud kui paki komme. Palju õnne! Breta, kes mu autot kasutas minu äraoleku ajal, oli pannud iPodi kahe istme vahele ja nemad sealt seda ei leidnud. Ja ilmselt võtmete üleandmise ajal need vastuvõtnud Tauno (seesama, kellega kunagi Duke tänaval koos elasime ja kes sydneysse läks õnne otsima, on tagasi Darwinis) kogemata uksed lahti kõlpasnud ja seeläbi sinna autosse aknaid lõhkumata sisse saadigi. Kartsin,et midagi on katki ka, aga ei.. kõik korras. Lihtsalt natuke tuuseldatud sees. Ma ei ole küll kuulnud, et Eestis mõnu autoröövel kunagi auto terveks oleks jätnud. Sellest mõttes aitäh neile kohalikele pättidele siin ja palju õnne kommide puhul! Sellesse autosse nad ilmselt enam sisse tükkima ei hakkaks ka siis, kui ma sellega veel mõnda aega siia paikseks jääksin :) Õnnelik õnnetus!
Selle nädala jooksul oli veel Annika sünnipäev - 29. Tähistasime seda eile nagu 2in1 minu lahkumispeoga. See oli päris vahva! Tore lõpp sellele toredale Darwini perioodile. Aeg on hakata edasi liikuma.. tagumine aeg tegelikult juba. Niiet homme kell 10 hommikul korjan peale Dani tema kõigi kodinatega.. ja siis asume teele Cairnsi poole.
Seega tuleks mul varakult unele vajuda. Loodan, et sain põhilisemad asjad kirja ja ehk teepeal mõnes kohas ikka levi on, et vb mõne uue sissekandega üllatada.
Hetkel kõik. Ciaao!
Tagasi sinna aega, kui viimane tööpäev oli - vabaduse tunne on :) Jällegi seletamatult hea on mul seista teispool baariletti kallis Darwini kasiinos. Naeratus lihtsalt ei lähe suu pealt ära. On ju töötatud kah.. liigagi kaua ühes kohas peatutud. Asi läks juba liigagi dramaatiliseks seal tööjuures. Selle kõige lahtiseletamiseks oleks ilmselt vaja suuremamahulisemat lehekülge kui blogger.com suudab pakkuda. lol. Igatahes on mul ülihea meel lahkuda just nii nõnda ja praegu nagu ma seda teha sain :)
Ja viimase tööpäeva järgsel hommikul kolisin ka oma manageri juurest välja. Otto ja Madise juurde Alathaisse, kus kuni jäädava lahkumiseni endale pesa sain.
Paar päeva enne minu viimast tööpäeva teatas Siiri aga mulle sellise meeldiva uudise, et tema minuga Darwinist ära ei tulegi. Võttis end kokku ja tegi ära oma rahalise seisu kalkulatsiooni, mis ei jätnud vähimatki võimalust, et õnnestuks minuga kaasa tulla. Sestap olin päris ootamatult üksi jäänud oma reisis. Mõnda aega mõtlesin, et ahhh, juu siis lähengi üksi.. Aga hirm sadade ja tuhandete kilomeetrite ees igavas kõrbes, kus pole mitte väga keeruline roolis näiteks magama jääda, otsustasin, et kellegi peaks ikka endaga kaasa leidma. Ja leidsingi.. leidus veel üks inimene, kellel kasiinos töötamisest villand sai - üks Iiri poiss Dan. Ja vot tema tulebki minuga koos Cairnsi poole trippima.
Igaljuhul.. esimene "vaba" nädal peale töö lõppu möödus organiseerides Breta pulmi, oma Bali reisi planeerides ja tol hetkel veel ka uut reisikaaslast otsides. Igatahes.. Breta pulmad olid imelised! Nagu see tüdruk isegi :) Ilusad ja siirad ja oma lihtsuses täiuslikud.. või siis täiuslikkuses lihtsad. Ta ise oli niii muretu nagu ma ühel pulmapäeval ühtegi teist tütarlast ei oskaks ettegi kujutada. Nii õnnelik ja ilus :) Mingil määral peaks pilte leidma facebookist.. et vähegi aimu saada.
Ja siis.. Bali.. väga ilus koht. Natuke puhtam kui Tai.. no teistsugune. See müügikultuur ja marketid ei olenud nii pealetükkivad kui Tais ja klienditeenindus oli väga tasemel.. parem isegi kui Hansapangas. lol. Ja oli odav nagu Tai. No mulle meeldis. Tõeline puhkus, kui välja arvata mu reisikaaslane, kes osutus pikema aja vältet koos viibimiseks aegajalt küllaltki tüütuks ja väsitavaks lobamokaks. Aga selle kõrval oli reis ise ja vaated ja kohad ikka imelised ja toidud Austraalia söökidega võrreldes täiesti võrreldamatult maitsvad! Ööelu.. no niivõrd avalikke illegaalsete meelemürkide pakkumist otse klubi ees kõva häälega, võikasvõi rolleri otsast nagu muuseas möödasõites "mushroom, mushroom" hõikumist, sellist asja mina ei mäleta isegi mitte Taist. See oli ikka päris hull. Pole siis imestada, et tagasitulles Darwini lennujaama security tegi lisaks pikale küsitlusele isegi mu Balilt toodud kommipaki lahti ja kakkus kommi ka veel välja veendumaks, et ma ikka mingil viisil hoopis mingeid kahtlaseid aineid üle piiri ei vea.
Ja ööklubid ka võrreldes kõigi maailmapaikade klubidega, kuhu mu teed on mind viinud, olid need kõige vingemad. Oli üks eriti kift reggae klubi live bandi ja sadade rastades paljasjalgsete noortega.. vesipiibud ja värvilised plakatid. Ehtsamast ehtsam hipi värk! Ja muusika... kõige kõige vingem! :)
No ja siis rafting, parasailing (vabandan, ma tõesti ei tea neile eestikeelseid vasteid).. no igasugust aktiiveset tegevust sai tehtud. Käisime Gili saarel.. mis pidi olema hollywoodi rikaste ja ilusate inimeste nr.1 lemmik puhkuse veetmise koht. Oli küll imeline. Pisike 9 km ümbermõõduga saareke täiesti kristallselge veega ja ilma igasuguse transpordita peale hobuste ja jalgrataste. Ja ühel pool saare küljel olid hotellid ja basseinid ja restoranid ja melu, teisel pool loodus ja vaiksed rannad ja ka näiteks mõned hobusetallid. Vääga mõnus! :)
Muide.. kohtasin isegi Balil eestlasi.
Tagasi jõudsin siis pühapäeva varahommikul umbes 4 ajal. Hommikul 9:30 ärkasin sellepeale, et Maik (kellega hetkel ühes toas elame siin) tuli tuppa ja küsis, et kas see valge auto on sinu oma. Et sel oli uks pärani lahti, ma panin ukse kinni. Mina siis ehmatasin püsti, et no tore tore.. nüüd on mul iPod läinud ja saan 2800 km pikkuse Cairnsi sõidu ajal ainult kõrbetuule vilinaid nautida. Aga .. aborigeenid olid vist müntide peal väljas ja panid rõhku kindalaekas tuhnimisele niiet ei saanud nad sealt muud kui paki komme. Palju õnne! Breta, kes mu autot kasutas minu äraoleku ajal, oli pannud iPodi kahe istme vahele ja nemad sealt seda ei leidnud. Ja ilmselt võtmete üleandmise ajal need vastuvõtnud Tauno (seesama, kellega kunagi Duke tänaval koos elasime ja kes sydneysse läks õnne otsima, on tagasi Darwinis) kogemata uksed lahti kõlpasnud ja seeläbi sinna autosse aknaid lõhkumata sisse saadigi. Kartsin,et midagi on katki ka, aga ei.. kõik korras. Lihtsalt natuke tuuseldatud sees. Ma ei ole küll kuulnud, et Eestis mõnu autoröövel kunagi auto terveks oleks jätnud. Sellest mõttes aitäh neile kohalikele pättidele siin ja palju õnne kommide puhul! Sellesse autosse nad ilmselt enam sisse tükkima ei hakkaks ka siis, kui ma sellega veel mõnda aega siia paikseks jääksin :) Õnnelik õnnetus!
Selle nädala jooksul oli veel Annika sünnipäev - 29. Tähistasime seda eile nagu 2in1 minu lahkumispeoga. See oli päris vahva! Tore lõpp sellele toredale Darwini perioodile. Aeg on hakata edasi liikuma.. tagumine aeg tegelikult juba. Niiet homme kell 10 hommikul korjan peale Dani tema kõigi kodinatega.. ja siis asume teele Cairnsi poole.
Seega tuleks mul varakult unele vajuda. Loodan, et sain põhilisemad asjad kirja ja ehk teepeal mõnes kohas ikka levi on, et vb mõne uue sissekandega üllatada.
Hetkel kõik. Ciaao!
Wednesday, July 21, 2010
natuke uuendusi
Väga piinlik, et juba on peaaegu kaks kuud möödas viimasest postitusest. Võtsin siis nüüd kell 12 öösel käsile et natuke ehk midagi siia sisse kanda.
Taist tagasi ja 5 päeva nädalas tööd. Aeg on tagant järele mõeldes hirmus kiiresti lennanud ikka, sest nüüd on mul veel kaks nädalat kasiinos töötada jäänud. 6 kuud saab täis ja rohkem ma oma viisaga (õnneks) seal töötada ei saa. Tänaseks on ikka juba sellest kohast väga ja vägagi siiber saanud. Mitte ainult kasiinost aga üleüldiselt Darwin on ennast ammendanud. Mitte midagi enam ei muutu ega ei üllata. Mul on kaks plaani, mida siin veel teha tahan: deckchair cinema ehk selline rannas lamamistoolidega kino, mis võiks olla omamoodi mõnus ja teistsugune ja wildlife park, mis on Darwinist mingi tunnise autosõidu kaugusel ja mida ka hirmsasti on ikka soovitatud. See viimane meeldib mulle kui looma ja loomaaia fännile tegelt kindlasti väga.
Kui ma järgmisel nädala lõpuga kasiinost tulema tulen, jään ikkagi Darwinisse veel nädalaks, sest armas Bretake on vaja mehele panna :) Nimelt kuuendal augustil saab rannal teda austraalia mehe Gregi käevangus näha jah sõna ütlemas :)
Ja siis on aega mul need oma plaanitud käigud ka ära teha. Töö kõrvalt lihtsalt ei ole seda ettevõtmist, et nüüd läheks ja sõidaks sinna loodusparki ja kino seansside ajal ma olen nagunii koguaeg tööl.
Ja siis lähen ma 7ndal augustil ühe sõbraga, kellel on just samal ajal puhkus, Balile nädalaks, et anda Siirile veidike rohkem aega raha koguda. Ja 2 nädalat poleks mul siin Darwinis küll midagi teha. Et siit on hea ja odav lennata siis mõtlesin, et käin siit veel ühes mõnusas Aasia riigis enne kui minekule asun.
Nimelt ongi kogu plaan selles, et meie Siiriga võtame oma kompsud ja läheme lõpuks Austraaliat avastama. Suure tõenäosusega otsustame sihtkoha 16ndal autosse istudes, aga arvatavasti on esimene sihtkoht siiski Cairns. Planeeritavalt on 16 august see päev, mil me kummide vilinal siit jalga laseme. Nüüd võib vilistada, sest armas Otto vahetas mu autol just rehvid tuttuute vastu, et teel olles ei peaks kaks eesti tibi katkise rehviga majandama hakkama. Sest Cairnsi juba on nati alla 3000 km, aga arvatavasti me teeme tiire ka ja otsime tööd teel juba jne. Ja eks hiljem ma ikka tahaks kuhugipoole veel liikuda.. et teepeal elamisraha teenida aga ikka natukesehaaval ehk allapoole liikuda. Ja võibolla siis novembri keskel Sydneys auto maha müüa, loomaaias käia ja sealt Kambodsasse lennata nädalaks. Ja siis jõuluks koju. See oleks ideaal. Egas siin need asjad nüüd nii ilmselt ei kujune, aga no umbes nõnda võiks ju välja kukkuda.
Vot. Vahepeal veel niipalju uut, et Siiri ja Maret elavad nüüd teises kohas. Kohe minu kõrval põhimõtteliselt.. nagu ümber nurga aga saame magamistoa akendest üksteisega karjuda. Eesti keelest siin naabruskonnas nagunii keegi midagi aru ei saa ju :) Läksid suhted poistega seal korteris maru tuliseks ja tüdrukud kolisid ära.
Aga nii ongi. Ja mul hakkab uneaeg saabuma niiet.. tänaseks ja ilmselt jälle ka mõneks ajaks side lõpp.
Ciao!
Taist tagasi ja 5 päeva nädalas tööd. Aeg on tagant järele mõeldes hirmus kiiresti lennanud ikka, sest nüüd on mul veel kaks nädalat kasiinos töötada jäänud. 6 kuud saab täis ja rohkem ma oma viisaga (õnneks) seal töötada ei saa. Tänaseks on ikka juba sellest kohast väga ja vägagi siiber saanud. Mitte ainult kasiinost aga üleüldiselt Darwin on ennast ammendanud. Mitte midagi enam ei muutu ega ei üllata. Mul on kaks plaani, mida siin veel teha tahan: deckchair cinema ehk selline rannas lamamistoolidega kino, mis võiks olla omamoodi mõnus ja teistsugune ja wildlife park, mis on Darwinist mingi tunnise autosõidu kaugusel ja mida ka hirmsasti on ikka soovitatud. See viimane meeldib mulle kui looma ja loomaaia fännile tegelt kindlasti väga.
Kui ma järgmisel nädala lõpuga kasiinost tulema tulen, jään ikkagi Darwinisse veel nädalaks, sest armas Bretake on vaja mehele panna :) Nimelt kuuendal augustil saab rannal teda austraalia mehe Gregi käevangus näha jah sõna ütlemas :)
Ja siis on aega mul need oma plaanitud käigud ka ära teha. Töö kõrvalt lihtsalt ei ole seda ettevõtmist, et nüüd läheks ja sõidaks sinna loodusparki ja kino seansside ajal ma olen nagunii koguaeg tööl.
Ja siis lähen ma 7ndal augustil ühe sõbraga, kellel on just samal ajal puhkus, Balile nädalaks, et anda Siirile veidike rohkem aega raha koguda. Ja 2 nädalat poleks mul siin Darwinis küll midagi teha. Et siit on hea ja odav lennata siis mõtlesin, et käin siit veel ühes mõnusas Aasia riigis enne kui minekule asun.
Nimelt ongi kogu plaan selles, et meie Siiriga võtame oma kompsud ja läheme lõpuks Austraaliat avastama. Suure tõenäosusega otsustame sihtkoha 16ndal autosse istudes, aga arvatavasti on esimene sihtkoht siiski Cairns. Planeeritavalt on 16 august see päev, mil me kummide vilinal siit jalga laseme. Nüüd võib vilistada, sest armas Otto vahetas mu autol just rehvid tuttuute vastu, et teel olles ei peaks kaks eesti tibi katkise rehviga majandama hakkama. Sest Cairnsi juba on nati alla 3000 km, aga arvatavasti me teeme tiire ka ja otsime tööd teel juba jne. Ja eks hiljem ma ikka tahaks kuhugipoole veel liikuda.. et teepeal elamisraha teenida aga ikka natukesehaaval ehk allapoole liikuda. Ja võibolla siis novembri keskel Sydneys auto maha müüa, loomaaias käia ja sealt Kambodsasse lennata nädalaks. Ja siis jõuluks koju. See oleks ideaal. Egas siin need asjad nüüd nii ilmselt ei kujune, aga no umbes nõnda võiks ju välja kukkuda.
Vot. Vahepeal veel niipalju uut, et Siiri ja Maret elavad nüüd teises kohas. Kohe minu kõrval põhimõtteliselt.. nagu ümber nurga aga saame magamistoa akendest üksteisega karjuda. Eesti keelest siin naabruskonnas nagunii keegi midagi aru ei saa ju :) Läksid suhted poistega seal korteris maru tuliseks ja tüdrukud kolisid ära.
Aga nii ongi. Ja mul hakkab uneaeg saabuma niiet.. tänaseks ja ilmselt jälle ka mõneks ajaks side lõpp.
Ciao!
Friday, June 4, 2010
Taimaalt
Tänaseks juba 4 päeva siin veedetud ja on tekkinud üht-teist, mida siia märkida.
Tom ja Lauri läksid täna "visa runile" sest neil aegus tänasega Tai viisa ning nad pidid maalt välja sõitma, et uus viisa saada. Läbi reisibüroo sai selle tehtud 1800 bahtiga ehk umbes 70 taalaga ehk umbes 700 krooniga (tegelikult natuke vähem). Nad startisid täna hommikul kell 5:30 ja jõuavad tagasi ka umbes viie paiku õhtul. Niiet ma plaanisin täna linnas ringi tuterdada, poodides kolada ja massaazi minna, aga tegelt seda viimast vist ikka ei saa, sest õlad on üleeilsest Phi Phi saartega tutvumaskäimisest ikka liiga valusad. Saime kõik kolm ikka kenasti päikese käest hammustada.
Niisiis.. lähen tagasi sellesse aega, kui siia saabusin. Jõudsin esmaspäeva õhtul Taisse Phkueti saarele.. umbes pool 10 Tai aja järgi. Saabudes selle luugi ette, kus kohapeal viisat tehti, seisid minu kõrval veel mingid teadmata päritoluga asiaadid, kes üritasid immigratsioonimehikesele Singapuri viisat peale suruda. Viimane omakorda üritas määramata päritoluga asiaatidele kasvaval hääletoonil selgitada: "thai, singapore -NO SAME; NO SAME!!" Peale mind jäid nood eksinud asiaadid ikka veel sinna oma viisa pärast jagelema. Mul läks seal ruttu.. suundusin siis selle ukse poole kus seisis "exit". Selle sildi taga ootas mind ja teisigi maabujaid suurem hulk kohalikke nii taksojuhte kui tuk-tuki mehi, kes kõik olid valmistanud meie tulekuks (või siis ükskõik millise lennuki saabumiseks) just oma taksod reklaamivad plakatid, mõni vähem ja mõni rohkem inglisekeelsed. Aga mina ütlesin ei aitäh, sest otsisin Laurit, kes juba mitte väga kaugel mulle vastu lehvitaski.
Lennujaam on umbes 40 minutilise sõidu kaugusel meie kodulinnakesest (või siis külakesest) Kamalast. Lauri oli rolleri laenutanud ning sellel saingi oma esimese ekskursiooni siin põhimõtteliselt kahe tänavaga Kamalas. Lennujaamast koju sõites oli sadu erinevaid lõhnasid, ma lausa imestasin kuidas iga sekund saab see muutuda. Oli alates erinevate toiduputkade müüdavate produktide lõhnast kuni hernepõllu- või kalalõhnani.
Koju jõudes istusime veidi rõdul, mekkisime Tai viskit ja läksime varakult magama, et järgmist päeva hoogsalt alustada.
Järgmisel päeval aga oli Lauri haige. Ilmselt mingi toidumürgitus, igatahes oli ta suhteliselt kodune. Korra käisime õhtupoole kolmekesi rannas, kui Lauri tundis end juba veidi tervemana (ekslikult). Niisiis eriti miskit ei teinud.. päeval jalutasime Tomiga linnas natuke asja ajamise eesmärgil, pidin nimelt endale bahte soetama. Ning reisibüroos ka käisin.. ja bookisin ära neljapäevaks reisi Phi Phi saarestiku nägemiseks.
Ja päris õhtul kui Lauri tagasi voodis ja vaikselt magama hakkas jääma, käisime Tomiga piljardit mängimas meie üle tee asuvas Aussi Pubis :)
Kolmapäev.. Kurvastuseks oli Lauri ikka haige, aga juba ilmneb paranemise märke. Tol päeval ei teinud ka vist suurt muud, kui käisin reisibüroos ja organiseerisin reedeks raftingu (see on selline kummipaadimoodi asjaga mööda hirmus kärestikulist ja kivist jõge rallimine), elevandiga sõidu ja ahvikoopa tuuri. Kolmapäeva õhtupoole tundis Lauri end juba piisavalt hästi, et käisime kolmapäevõhtusel marketil ka. Ostsime arbuusi ja minibanaane ja lihavardaid igasuguseid.. krabiga ja kanaga ja niisama vorsti oma ka. Ja siis veeretasime õhtu Simpsoneid vaadates öösse :) Lauri oli ka õnneks juba täitsa kobe :)
Neljapäeval siis.. ärkasime mõlemad Lauriga juba enne äratust suurest põnevusest. 7:30 korjati meid siit kodust peale, olime esimesed pealevõetud. Sõitsime veel läbi Patongi ja Phuketi linna, et ka sealt mõnedest hotellidest inimesi juurde korjata ja lõpuks saabusime sadamasse, kust oma uhke kiirkaatri peale ronisimegi. Sellest päevast on päris palju pilte ka üleval ja väga rohkem pikemalt midagi kirjutama siin vist ei hakkagi.. lihtsalt imeline oli ikka :) Super! Tom alguses üldse ei tahtnud tulla, et raha kulutada.. et on seda randa the Beach filmis näinud ju juba.. aga siis lõpuks tuli ikka mõistusele ja otsustas liituda. Ja nüüd on ikka väga rahul :)
Tagasitulles olime nii väsinud ja ära põlenud, et ma käisin kohe apteegis after suni järel. Ja peale seda läksimegi magama..
..sest reedel vaja jälle varakult ärgata. Ärkasin jälle enne äratust, aga seekord äikesemürina pärast. Õõh, kas tõesti nüüd nii kehvasti siis, et ilm keerab käru?? Aga õnneks jäi äike peagi järele. Alles jäi ainult vihm, mis kärestikulisel jõel enam suuremat kahju nii kui nii ei saa sünnitada kui jõevesi ise :) Igatahes.. sel hommikul jäi järele tulema pidav buss hiljaks ja nii otsustasime minna Lauriga sinna reisibüroosse ja paluda neil helistada, et kas ikka tuleb see buss või jääb üldse asi ära. Enne seda viskas Lauri oma seljakoti tuppa, et oleks parem rolleriga sõita, ja pani ukse kenasti lukku. Peale vastust, et buss peaks kohe jõudma, kimasime tagasi ja seal see buss oligi.. nüüd oli ainult üks jama.. meie kott oli koos toavõtmega kenasti lukus ukse taga. Niiet eilsest kahjuks pilte pole. No ega seal jõel poleks nagunii saanud teha ja elevandiga pildi ehk isegi saan ühtede austraalia tüdrukute käest, kes ka juhuslikult sel samal tuuril olid ja meist paar pilti tegid :) facebook tuleb siin inimeste ühendmisel appi.
Elevandi sõidu ajal kusjuures ei sadanudki enam. Oli päris mõnus kohe! :) Ja elevandiga sõita oli ka vahva, ainult Tom ja Lauri koguaeg rääkisid, kuidas neid hirmus halvasti koheldakse.. aga ma seda kõike ei taha ikka uskuda. Nad olid täitsa hea väljanägemisega ja hea tervise juures nind liikusid peaaegu ainult inimese häälele reageerides. See, kelle otsas meie istusime.. Selma oli ta nimi või midagi taolist.. tema oli üks suur sööja ainult. Teised elevandid jalutasid niisama, aga tema otsis ainult söögipoolist, niiet tema peremees pidi vahepeal kaigast näitama Selmale, siis hakkas Selma jälle hääle järgi liikuma. Aga lööma teda ei pidanud.. niiet ma neid poiste juttusid ei usu.
Ja siis oli ahvikoobas.. viimane koht. Seal jälle sadas vihma ja ma lõdisesin nagu hull. Tuul ka puhus. Hirrrmus külm oli. Ma arvan, et mingi 22-24 kraadi. Prrrrrrrr.. vb soojem, aga no peale päeva otsa ligunemist (kuna meil ju käterätid jms asjad jäid ka koju tuppa luku taha) tundus ikka maru külm. Ahvikoopa suu ümber oli sadu ja sadu neid samasuguseid ahvikesi, nagu seal monkey beachil.. ja kõik nii näljased.. seal ees müüsid putkades kohalikud banaane, et turistid saaks ahvidele anda.. nii naljakas oli vaadata, kuidas ahvikesed istusid seal putka ees ja ootasid, et keegi siis ostma läheks. Nad ei varastanud seal müüjalt.. aga kui mõni turist siis ostis, jooksid ahvid kogu karjaga tema ümber ja ühele mehele hüppas ahv isegi turjale.. ja varastas selle koti koos söögipoolisega ära. Naljakad loomad ikka.
Ma jalutasin ka sealt putka eest mööda lõdisedes ja otsisin kuivemat kohta, kui järsku üks ahv mind märkas, keeras mu poole ja hakkas ligi tulema (sest mul olid käed omavahel seotud, mis võis jätta mulje nagu midagi oleks käes) Ma siis ütlesin talle puhtas eesti keeles, et mul pole midagi ja näitasin käsim millepeale ahvike selja keeras maha kükitas ja mossitama kukkus :D Nii naljakalt, et isegi läbi külmavärinate naerma ajas.
Ja siis umbes 1,5 tunnise sõidu järel tulime koju ning saime receptionist küsitud tagavara võtmega ukse lahti :)
Peale pesu (muideks peale vihma haiseb see dussivesi ja üldse kraanivesi hirrrrmus pahasti) läksime Lauriga veel friday marketile, mis on teises kohas kui kolmapäevased ja laupäevased.. ja no ma mõtlesin, et see on mu ainuke laupäev siin, et käiks ja uuriks siis. Ja sealt saime imelise õhtusöögi endale.. maailma parim sushi (teist korda elus muide sõin ja esimene kord arvasin, et ma pole ikka piisavalt edev inimene, et seda solki heaks kiita). Aga see tõepoolest oli jubehea ja nägi välja juba jubehea, mistõttu me üleüldse ostsime seda. Siis saime mingit natuke Eesti saslõkki meenutavad sealiha.. sellised pisikesed ribakesed nagu olid, mida ostsime ka mingi 100 grammi. Siis sellised pirukad.. nagu kaks pisikest pannkooki oleks kokku pandud.. vahel oli osadel banaan ja osadel shokolaad ja osadel vorst.. seal oli muid variante ka, aga neid me ostsime. Ja siis vahvlid.. kookosega.. mmmmmmmmm...
Kusjuures neil marketitel kohapeal valmistatakse kõik need maitsvad asjad. Nõnda, et eespool letil on just küpsetatud soojad valmis asjad ja tagapool siis müüja samal ajal valmistab uut kaupa koguaeg peale ka. Niiet kõik on soe ja pehme ja värske ja igapool on igasugused huvitavad lõhnad ja suitsupilved asjade suitsutamisest, keetmisest, praadimisest, grillimisest, küpsetamisest jaaniiiedasi.
Aga see eilne market oli jah eriline. Ma arvan, et lähen täna ka ostan poistele liha ja mingit värki ning katsun pilte ka teha, aga täna pole neid vahvleid ja shusti ja värki.. see on ilmselt ainult nendel erilistel reedestel marketitel.
Hetkel on käimas laupäeva hommik, kell 11:01 ja ma pole veel voodistki välja saanud. Peale seda sissekannet hakkan mõtlema, et kuhu minna ja mis teha.. Market avatakse kell 3 alles.. enne siis tiirutan siin poetänavatel ilmselt. Vot.
Aga hetkel kõik siis..
vaata pilte ka ;)
สุขภาพ ในประเทศไทย
Tom ja Lauri läksid täna "visa runile" sest neil aegus tänasega Tai viisa ning nad pidid maalt välja sõitma, et uus viisa saada. Läbi reisibüroo sai selle tehtud 1800 bahtiga ehk umbes 70 taalaga ehk umbes 700 krooniga (tegelikult natuke vähem). Nad startisid täna hommikul kell 5:30 ja jõuavad tagasi ka umbes viie paiku õhtul. Niiet ma plaanisin täna linnas ringi tuterdada, poodides kolada ja massaazi minna, aga tegelt seda viimast vist ikka ei saa, sest õlad on üleeilsest Phi Phi saartega tutvumaskäimisest ikka liiga valusad. Saime kõik kolm ikka kenasti päikese käest hammustada.
Niisiis.. lähen tagasi sellesse aega, kui siia saabusin. Jõudsin esmaspäeva õhtul Taisse Phkueti saarele.. umbes pool 10 Tai aja järgi. Saabudes selle luugi ette, kus kohapeal viisat tehti, seisid minu kõrval veel mingid teadmata päritoluga asiaadid, kes üritasid immigratsioonimehikesele Singapuri viisat peale suruda. Viimane omakorda üritas määramata päritoluga asiaatidele kasvaval hääletoonil selgitada: "thai, singapore -NO SAME; NO SAME!!" Peale mind jäid nood eksinud asiaadid ikka veel sinna oma viisa pärast jagelema. Mul läks seal ruttu.. suundusin siis selle ukse poole kus seisis "exit". Selle sildi taga ootas mind ja teisigi maabujaid suurem hulk kohalikke nii taksojuhte kui tuk-tuki mehi, kes kõik olid valmistanud meie tulekuks (või siis ükskõik millise lennuki saabumiseks) just oma taksod reklaamivad plakatid, mõni vähem ja mõni rohkem inglisekeelsed. Aga mina ütlesin ei aitäh, sest otsisin Laurit, kes juba mitte väga kaugel mulle vastu lehvitaski.
Lennujaam on umbes 40 minutilise sõidu kaugusel meie kodulinnakesest (või siis külakesest) Kamalast. Lauri oli rolleri laenutanud ning sellel saingi oma esimese ekskursiooni siin põhimõtteliselt kahe tänavaga Kamalas. Lennujaamast koju sõites oli sadu erinevaid lõhnasid, ma lausa imestasin kuidas iga sekund saab see muutuda. Oli alates erinevate toiduputkade müüdavate produktide lõhnast kuni hernepõllu- või kalalõhnani.
Koju jõudes istusime veidi rõdul, mekkisime Tai viskit ja läksime varakult magama, et järgmist päeva hoogsalt alustada.
Järgmisel päeval aga oli Lauri haige. Ilmselt mingi toidumürgitus, igatahes oli ta suhteliselt kodune. Korra käisime õhtupoole kolmekesi rannas, kui Lauri tundis end juba veidi tervemana (ekslikult). Niisiis eriti miskit ei teinud.. päeval jalutasime Tomiga linnas natuke asja ajamise eesmärgil, pidin nimelt endale bahte soetama. Ning reisibüroos ka käisin.. ja bookisin ära neljapäevaks reisi Phi Phi saarestiku nägemiseks.
Ja päris õhtul kui Lauri tagasi voodis ja vaikselt magama hakkas jääma, käisime Tomiga piljardit mängimas meie üle tee asuvas Aussi Pubis :)
Kolmapäev.. Kurvastuseks oli Lauri ikka haige, aga juba ilmneb paranemise märke. Tol päeval ei teinud ka vist suurt muud, kui käisin reisibüroos ja organiseerisin reedeks raftingu (see on selline kummipaadimoodi asjaga mööda hirmus kärestikulist ja kivist jõge rallimine), elevandiga sõidu ja ahvikoopa tuuri. Kolmapäeva õhtupoole tundis Lauri end juba piisavalt hästi, et käisime kolmapäevõhtusel marketil ka. Ostsime arbuusi ja minibanaane ja lihavardaid igasuguseid.. krabiga ja kanaga ja niisama vorsti oma ka. Ja siis veeretasime õhtu Simpsoneid vaadates öösse :) Lauri oli ka õnneks juba täitsa kobe :)
Neljapäeval siis.. ärkasime mõlemad Lauriga juba enne äratust suurest põnevusest. 7:30 korjati meid siit kodust peale, olime esimesed pealevõetud. Sõitsime veel läbi Patongi ja Phuketi linna, et ka sealt mõnedest hotellidest inimesi juurde korjata ja lõpuks saabusime sadamasse, kust oma uhke kiirkaatri peale ronisimegi. Sellest päevast on päris palju pilte ka üleval ja väga rohkem pikemalt midagi kirjutama siin vist ei hakkagi.. lihtsalt imeline oli ikka :) Super! Tom alguses üldse ei tahtnud tulla, et raha kulutada.. et on seda randa the Beach filmis näinud ju juba.. aga siis lõpuks tuli ikka mõistusele ja otsustas liituda. Ja nüüd on ikka väga rahul :)
Tagasitulles olime nii väsinud ja ära põlenud, et ma käisin kohe apteegis after suni järel. Ja peale seda läksimegi magama..
..sest reedel vaja jälle varakult ärgata. Ärkasin jälle enne äratust, aga seekord äikesemürina pärast. Õõh, kas tõesti nüüd nii kehvasti siis, et ilm keerab käru?? Aga õnneks jäi äike peagi järele. Alles jäi ainult vihm, mis kärestikulisel jõel enam suuremat kahju nii kui nii ei saa sünnitada kui jõevesi ise :) Igatahes.. sel hommikul jäi järele tulema pidav buss hiljaks ja nii otsustasime minna Lauriga sinna reisibüroosse ja paluda neil helistada, et kas ikka tuleb see buss või jääb üldse asi ära. Enne seda viskas Lauri oma seljakoti tuppa, et oleks parem rolleriga sõita, ja pani ukse kenasti lukku. Peale vastust, et buss peaks kohe jõudma, kimasime tagasi ja seal see buss oligi.. nüüd oli ainult üks jama.. meie kott oli koos toavõtmega kenasti lukus ukse taga. Niiet eilsest kahjuks pilte pole. No ega seal jõel poleks nagunii saanud teha ja elevandiga pildi ehk isegi saan ühtede austraalia tüdrukute käest, kes ka juhuslikult sel samal tuuril olid ja meist paar pilti tegid :) facebook tuleb siin inimeste ühendmisel appi.
Elevandi sõidu ajal kusjuures ei sadanudki enam. Oli päris mõnus kohe! :) Ja elevandiga sõita oli ka vahva, ainult Tom ja Lauri koguaeg rääkisid, kuidas neid hirmus halvasti koheldakse.. aga ma seda kõike ei taha ikka uskuda. Nad olid täitsa hea väljanägemisega ja hea tervise juures nind liikusid peaaegu ainult inimese häälele reageerides. See, kelle otsas meie istusime.. Selma oli ta nimi või midagi taolist.. tema oli üks suur sööja ainult. Teised elevandid jalutasid niisama, aga tema otsis ainult söögipoolist, niiet tema peremees pidi vahepeal kaigast näitama Selmale, siis hakkas Selma jälle hääle järgi liikuma. Aga lööma teda ei pidanud.. niiet ma neid poiste juttusid ei usu.
Ja siis oli ahvikoobas.. viimane koht. Seal jälle sadas vihma ja ma lõdisesin nagu hull. Tuul ka puhus. Hirrrmus külm oli. Ma arvan, et mingi 22-24 kraadi. Prrrrrrrr.. vb soojem, aga no peale päeva otsa ligunemist (kuna meil ju käterätid jms asjad jäid ka koju tuppa luku taha) tundus ikka maru külm. Ahvikoopa suu ümber oli sadu ja sadu neid samasuguseid ahvikesi, nagu seal monkey beachil.. ja kõik nii näljased.. seal ees müüsid putkades kohalikud banaane, et turistid saaks ahvidele anda.. nii naljakas oli vaadata, kuidas ahvikesed istusid seal putka ees ja ootasid, et keegi siis ostma läheks. Nad ei varastanud seal müüjalt.. aga kui mõni turist siis ostis, jooksid ahvid kogu karjaga tema ümber ja ühele mehele hüppas ahv isegi turjale.. ja varastas selle koti koos söögipoolisega ära. Naljakad loomad ikka.
Ma jalutasin ka sealt putka eest mööda lõdisedes ja otsisin kuivemat kohta, kui järsku üks ahv mind märkas, keeras mu poole ja hakkas ligi tulema (sest mul olid käed omavahel seotud, mis võis jätta mulje nagu midagi oleks käes) Ma siis ütlesin talle puhtas eesti keeles, et mul pole midagi ja näitasin käsim millepeale ahvike selja keeras maha kükitas ja mossitama kukkus :D Nii naljakalt, et isegi läbi külmavärinate naerma ajas.
Ja siis umbes 1,5 tunnise sõidu järel tulime koju ning saime receptionist küsitud tagavara võtmega ukse lahti :)
Peale pesu (muideks peale vihma haiseb see dussivesi ja üldse kraanivesi hirrrrmus pahasti) läksime Lauriga veel friday marketile, mis on teises kohas kui kolmapäevased ja laupäevased.. ja no ma mõtlesin, et see on mu ainuke laupäev siin, et käiks ja uuriks siis. Ja sealt saime imelise õhtusöögi endale.. maailma parim sushi (teist korda elus muide sõin ja esimene kord arvasin, et ma pole ikka piisavalt edev inimene, et seda solki heaks kiita). Aga see tõepoolest oli jubehea ja nägi välja juba jubehea, mistõttu me üleüldse ostsime seda. Siis saime mingit natuke Eesti saslõkki meenutavad sealiha.. sellised pisikesed ribakesed nagu olid, mida ostsime ka mingi 100 grammi. Siis sellised pirukad.. nagu kaks pisikest pannkooki oleks kokku pandud.. vahel oli osadel banaan ja osadel shokolaad ja osadel vorst.. seal oli muid variante ka, aga neid me ostsime. Ja siis vahvlid.. kookosega.. mmmmmmmmm...
Kusjuures neil marketitel kohapeal valmistatakse kõik need maitsvad asjad. Nõnda, et eespool letil on just küpsetatud soojad valmis asjad ja tagapool siis müüja samal ajal valmistab uut kaupa koguaeg peale ka. Niiet kõik on soe ja pehme ja värske ja igapool on igasugused huvitavad lõhnad ja suitsupilved asjade suitsutamisest, keetmisest, praadimisest, grillimisest, küpsetamisest jaaniiiedasi.
Aga see eilne market oli jah eriline. Ma arvan, et lähen täna ka ostan poistele liha ja mingit värki ning katsun pilte ka teha, aga täna pole neid vahvleid ja shusti ja värki.. see on ilmselt ainult nendel erilistel reedestel marketitel.
Hetkel on käimas laupäeva hommik, kell 11:01 ja ma pole veel voodistki välja saanud. Peale seda sissekannet hakkan mõtlema, et kuhu minna ja mis teha.. Market avatakse kell 3 alles.. enne siis tiirutan siin poetänavatel ilmselt. Vot.
Aga hetkel kõik siis..
vaata pilte ka ;)
สุขภาพ ในประเทศไทย
Tuesday, May 25, 2010
kuu aega hiljem
ja tuhat korda hullem. Meie kodusest kodust on saanud kõige jubedamate inimeste läbumaja. Minu elutoas käib koguaeg mingi pidu ja joomine ja ühiskasutatavad ruumid on nii mustad ja koledad, et mina elan ainult omas toas.
See on juba mõnda aega nii olnud, aga ma lootsin sinisilmselt, et asi paraneb, kuid tundub, et see asi ainult süveneb. Nii ma kolingi juba selle nädala lõpus siit minema. Kolin oma ülemuse juurde ühe töökaaslase Stinaga ühte tuppa. Ta on norrakas muideks :) Ja paistab väga tore, kuigi olen teda ainult paar nädalat tundnud.
Lauri oli viimase kuu peaaegu koguaeg Kakaduus niiet ma pidin siin ise nende hulluks pööranud kuttidega maid jagama. Eelmisel esmaspäeval tuli ta veel natukeseks koju, et juba reedel Singapuri kaudu Taisse Phuketisse lennata. Niiet jäin päris omapäi mõneks ajaks. Ula peale..
Aga et igatsusest päris siniseks ei tõmbuks, otsustasin täna hommikul, et mina pean ka Taisse minema. Ja praeguseks hetkeks on mul piletid järgmiseks esmaspäevaks olemas. Tagasi tööle tulen ülejärgmisel kolmapäeval. Ja juba ei jõua ära oodata, et saab terved 7 päeva lihtsalt puhata ja Lauriga koos mööda Phuketi saart ringi trippida :) Kift! Saab ennast võõral maal turistina tunda üle pika aja.
Korterist veel niipalju, et üritan siin hetkel poistele uusi inimesi leida, aga see on keeruline, kuna nad pehmelt öeldes pole vist siiani aru saanud, et me oleme hetkel kolmekesi ja järgmisest nädalast jääb neid kaks. Meie ainuke kasu on selles, et saaksime oma tagatisraha tagasi ja selle kohaga kõik sidemed lõpetada.
Homme tulevad inimesed siia vaatama juba, aga meil on terve elutuba mingeid minujaoks võõraid ja väga ebasümpaatseid inimesi täis tarbimas erinevaid meelemürke. Tulemus ei saa olla kindlasti sellise välimusega korter, mida mul oleks lihtne potensiaalsetele tulevastele üürnikele reklaamida. Selle kõige juure peaks maininma, et hetkel on kell 1:36 ja vähemalt need kaks noormeest, kes siin tõesti elavad, peavad hommikul miski kell 6 tööle lippama. Saab näha.
Kannatan selle nende tänase peo lõpuni, sest õnneks ma olen oma öise töögraafikuga nii kui nii see loom, kes peaaegu päikesetõusuni üleval kükitab ja alles siis kui normaalsed inimesed hakkavad juba etteaimavalt äratuskella piiluma, oma pea patja suudab suruda.
Loodan, et selle sissekandega nüüd kedagi muretsema ei pannud või midagi. Praegu suures tänase läbu pahameeles kirjutasin ilmselt liialt mustades toonides. Tegelt on ikka mõnus ka hoolimata nendest väikestest ebameeldivustest. Lihtsalt saab veel mõnusamaks minna ja läheb ka! :)
Igatahes ootan vägaväga, et saaks Taisse Lauri juurde ja tagasitulles uude rahulikku mõnusasse koju :) Puhuvad muutuste tuuled. Tundub, et ikka ja ainult head muutused on ees.
Teistest veel niipalju, et Maret nüüd töötab minuga kasiinos koos, Siiri ikka otsib alles.. tuli siia veel üks uus eestlane Triin (mitte see, kellega siin saabudes aega sai veedetud) ja nii nad nüüd elavad kuuekesi seal Alathays. Tõnno on kaks nädalat pärlilaeval ja nädal aega kodus. Aga nemad kõik on seal endiselt superinimesed koos ja meie ikka hoiame kokku ja oleme toeks üksteisele. Lemmikud mul :)
Aga nüüd on kell kaks ja on paras aeg veel enne und üks film vaadata..
No worries!! :)
Sunday, April 18, 2010
Lauri sünnipäev
Kuu aega on möödas viimasest kirjutisest, aga ega väga palju midagi peale viimase nädalavahetuse sündmuste kirjutata pole ka. Same old, same old..
Alustan siis sellest, mis vahepeal on uuemat juhtunud. Kõigepealt on Otto tööl ühes peenes autorendi (ja vist ka müügiga tegelevas) firmas automehhaanikuna. Ütles, et peab tehasest tulnud autodel kiled istmetelt ära võtma ja õli kontrollima. Et mõnus lihtne ja puhas töö :) Tema kaudu saime oma autol konditsioneeri ka ära täita päris odavalt ja no eks ta tore taibukas ja sõbralik poiss hoiab meie autol üldse ka silma peal.
Teiseks tulid paar nädalat tagasi tagasi Darwinisse Iff ja Tom ja viimane saab nüüd Lauriga Kakaduus tööl käia. On teine päris õnnelik, et selle töö peale sai. Ja kuuldavasti olla Iffil ka täna juba esimene tööpäev, aga täpselt ei tea öelda kus või mis. Eks kuuleb.
Kolmandaks selline uudis, et kuskilt kaks nädalat tagasi tulid siia ka Otto ja Madise vanad sõbrannad Maret ja Siiri. Nad hetkel peatuvad seal poiste juures Alathaiys ning otsivad tööd. Muuseas nad ei tulnud üldse mitte Eestist vaid Kambodsast, kus nad töötasid mingis eestlaste hotellis baaris juba novembri algusest. Aga nüüd tulid tulema, kuna raha teenimisest seal välja midagi ei tulnud. Nimelt oli neil päeva teenistus 3 USDi samas kui siin on tunnis keskmiselt 20 AUDi :) Vanemate toel said sealt siis tulema, aga kogemus oli ikka missugune :)
Igatahes olen nüüd viimastel aegadel nendega päris palju ringi tuuseldanud oma vabadel hetkedel. Võiks öelda, et nüüd me oleme Darwini kõige ägedamad Eesti tüdrukud :)) Kolmapäeval käisime shoppamas ja neljap tsillisime niisama meil. Reedel kokkasime õhtuks süüa ja värki. Nad kandideerisid ka kasiinosse tööle ja käisid juba isegi vestlusel. Eks me näe. Lootust on :) Mu ülemus Chris nägi neid ühel õhtul, kui koos väljas käisime ja vist armus ära Maretisse. Igatahes ma usun, et vähemalt Maret ikka saab meile tööle.
Viimane kõige uuem uudis tuli täna hommikul - Lauri on nüüd ise Kakaduus seal bushis boss. Tema see vana töökaaslane ja nö ülemus Henry otsustas eile, et talle aitab, et tema enam ei taha. Oli teine juba mingi ligi 75 aastane mees kah, niiet.. Ja nii ta siis täna hommikul teatas, et tema enam ei tööta. Seega pandi Lauri kui kõige vanem olija uueks otsustajaks :) Ta käis veel kodust läbi enne bushi minekut. Näitas uhket autot, millega nüüd sõidab ja jõi minuga rõdul ühe kohvi nagu boss ikka :D
Aga lähen siis ajas tagasi eelmisesse reedesse, kui olid pidustused Lauri 25nda sünnipäeva puhul. Pidu oli meie juures siin. Ma panin endale juba kella 12ks äratuse, et hakata kokkama. Maret ja Siiri kopsisid kell 1 ukse taga ja nii me siis kokkasime. Tegime kartulisalatit (mida tegelt lubas teha Silver) ja küpsisetorti :) Külalistelt saime söökide kohta ainult komplimente. Peab veidi arvutama ja siis võib oma kartulisalati ja koogi businessi avada :D Tellijaid juba oleks.
Igatahes.. arvutasin kokku, et meil oli külas 22 eestlast ja 1 inglane (Rob). Kusjuures need eestlased on need, kellega me siin Darwinis suhtleme ja kes kõik on super inimesed :) Aga siin tegelt on veel eestlasi. Ma pakun, et kokku on siin Darwinis meid üldse miski 40-50. Juba potensiaalsed kartulisalati tellijad :p Lihtsalt pooltega ei suhtlegi.
Lauri sai kingitusi ka, sai Silverilt ja Raimondilt ägeda lipsu nagu sinimustvalge (valge natuke roosakas tegelt) ja pisike känguruu ka keskel. Siis sai lõhna ja püksirihma koos kommidega ja kaks vinget pudelit. Johnny Walker green label ja Jack Danielsi mingi kinkekarbi koos kahe edeva viskiklaasiga. Need jäävad kappi uhketeks puhkudeks seisma.
Järgmisel päeval ehk laupäeval läksime Litchfieldi rahvusparki poole seltskonnaga, kuna ülejäänud pool oli kas tööl või liiga väsinud. Otto töö juurest saime soodsalt rentida troopy, kuhu mahtus 11 inimest ning millega kõik pidime minema, KUID... koju jõudes selgus, et olime unustanud Robi sisse lugemata seega oli meid kokku 12 ja pidime ühe auto ka appi võtma. Selleks oli siis meie auto ning mind pandi rooli. Kambas olid veel Lauri, Tom ja Silver, kes lahendasid kogu tee jooksul õlut. Igatahes läks selle reisiga nii, et me läksime alguses üht lühemat teed, kuid selgus, et see pole hetkel läbitav, kuna miskid üleujutused olid jõe tekitanud üle tee minema täpselt. Niisiis sõitsime tagasi ja suure ringiga miski teise tee peale ja kui lõpuks selle kose juurde jõudsime, hakkasid meie troopys olevad sõbrad just minema startima. Ja nii siis läkski, et tegelt me trippisime neljakesi ja teised seal mingi 8kesi.
Õhtul koju jõudes vajusime kohe unne. Niiiiii väsimus oli peal. Aga muidu oli vinge päev. Tegime pilte ka sellest kosest, kus all ujumas käisime ja puha. Nende üles panemisega läheb aga veidi aega, kuna Lauril arvuti otsustas enam pilti ette mitte anda.. peab seda natuke kas parandama või mingi muu variandi välja mõtlema. Minu arvuti kaudu ei saa millegipärast uploadida asju.. läheb sada aastat aega otseses mõttes.
Igatahes.. nii siis läks. Eile käisime kinos ja passisime kodus ka filme. Ja tänasest siis läks uuesti töönädal lahti ja back to same old :)
Cheers!
Wednesday, March 17, 2010
nüüd saab netti iga päev :)
Nüüd on lood nii, et võin kasvõi igapäevaselt blogi uuendada. Nimelt soetasin endale sülearvuti ja netiga peaks ka hästi olema niiet.. Ainuke asi on selles, et siin suurt midagi uut ja põnevat rääkida ei ole.
Vahepeal on juhtunud see, et Tauno kolis välja. Ta kolis minu ülemuse juurde ühte tuppa üürnikuks. Sinna samma tuppa, kus pühapäevani elas Loona, aga nüüd on kui mitte juba kohal siis igatahes teel Gold Coastile oma noormehega. Ja nad jäävad vist elama.. sest igatahes haudusid nad kabiellumisplaane ja puha niiet võimalik, et Loona jääbki alatiseks Aussi :))
Tauno kolis ära sellepärast, et millalgi veebruari keskel, peale Tomi ja Iffi saabus siia veel Silveri sõber Raimond. Ma ei mäleta, kas olen sellest juba kirjutanud. Igatahes tuli tema ja Silver tahtis teda siia elama. Niisiis pakkis Tauno oma seitse asja ja asi on lahendatud.
Raimond elas alguses siin niiöelda kõigi teiste kulul (st ei maksnud üüri ega söögi eest) kuni lõpuks nüüd on teist või kolmandat nädalat on tööl käinud siinsamas lähedal sadama juures puhastab mingeid sõjaväelaste asju. Ei tohi seemneid ega taimetükke olla akude, kiivrite ja isegi sõjaväelaste isiklike asjade hulgas. Isegi korra pidi mingeid välikäimslaid uurima :D Seoses mingite välismissioonidega ma arvan.
Veel saabusid mõne nädala eest tagasi Darwinisse Otto ja Madis, kes aastavahetuseks Sydneysse sõitsid ja peale seda 2 kuud seal tulemusteta tööd otsisid. Müüsid maha oma uhke kasti õlle eest soetatud bussi vist ligi 7000 taalaga :) ja elasid siis seni, kuni ainult tagasilennu piletiraha alles. Nüüd on nad siin ja elavad Alatais (ma ei kujuta ette kuidas seda Õigesti kirjutatakse), kus on sellised holiday apartmentid. Nad elavad samas nö korteris, kus enne elasid Mirjam ja Mehis, kes omakorda on praegu Aasias ja vähemalt Mirjam suundub sealt edasi Eestisse. Mehis vist tuleb veel tagasi ja rügab kuu või kaks siin tööd teha.
Igatahes.. Lauri andis ära oma tööotsa kondipaigaldaja Dennise juures Madisele, niipea kui Madis lennukist maha astus, ja läks ise tagasi vanade liistude juurde Kakaduus. Otto ajab siiani taga veel taksojuhi pabereid, et hakata raha sel moel teenima. Selleks on vaja läbida siin päris korralik kadalipp alustades kohalike lubade tegemisest ja lõpetades politse poolt teostatava taustauuringuga. Iga asja eest tuleb muidugi kena summa jälle välja käia.
Ja mina olen siin teinud tööd nagu jaksan. Peale seda kui Loona laupäeva öösel Gold Coasti poole sõitma hakkas olen mina SkyCity Cockatoo baari esi floor attendant ehk 5 päeva (loe:ööd) nädalas rasket tööd. See oli tegelikult riimi pärast. Töö on endiselt lihtne ja mõnus eriti kui raha peale mõelda. Praegu olen veidi väsinud, kuna reedeks olen töötanud 9 ööd järjest ilma ühegi vaba päevata. Aga siis on laup ja pühap mul vabad ja neid ma naudin täiega!
Kõige kummalisem on see, et pangas töötades ei saanud ma mitte kunagi tööle seda kolme 8 süsteemi ehk 8 tundi un, 8 tundi vaba aega ja 8 tundi tööd. See vaba aja 8 kadus kuhugi musta auku ja oli ainult töö ja asjaajamine. Siin praegu on mul peaaegu minuti pealt süsteem paigas ja mitte seda hullult nii hoida püüdes vaid see lihtsalt loomulikult ongi nii. Ja nii on niii hea!
Lauri on teist nädalat siis Kakaduus ja nädalavahetustel ma ei teagi, mis asju need poisid ajavad. Pidu ja värk. Vahel käivad korvpalli mängimas. Isegi ma käisin ükskord kaasas. Selline katusealune, kuhu peab ennast kas üle aia või aiaaugust sisse pressima. See on kooli territoorium, ma arvan. Ja siis nad käisid krabi püüdmas mingi laupäeva hommik vist, et ma magada saaksin. Korteriomanik andis meile (vist laenuks) mingid spetsiaalsed krabide püüdmiseks mõeldud püünised. Sellised võrgust kastid, kuhu krabi ise sisse läheb mingi sööda peale ja enam välja ei saa. See omanik ise käib ka vist ikka suht tihti püüdmas, sest ta isegi ükskord serveeris meile ühte krabi. Hirmus hea oli küll :) Aga kahjuks poistel ei õnnestunud. Vist olid valest kohast üritanud vms.
Vot. Aga ega rohkem ei tulegi meelde midagi. Eks nüüd siis edaspidi kirjutan vast tihedamini :)
Cheers!
Monday, February 22, 2010
vabandused, vabandused
..et ei ole nii pikalt siia midagi lisanud, aga ega palju midagi huvitavat ka just juhtunud ei ole.
Käime Lauriga mõlemad peaaegu igapäevaselt nüüd tööl ja kohatume ainult minu vabadel päevadel, mis sel nädalal on täna ja homme. Lauri töötas eelmisel nädalal 6 päeva ja see nädal ka rahulikum ei tõota tulla. Ja mina 5 ööd :)
Tom ja Iff on juba teist nädalat nüüd Perthis ja teist päeva teevad tööd. Panevad seal mingeid puuseemneid mulda vms ja saavad 22 taala tunnis palka kusjuures elamine on tasuta ja õhtuse uhke prae pidi ka tööandja igapäevaselt välja tegema :) Vedas neil. Seda tööd lubati neile kuuks ajaks.
Igatahes. Mina olen tööga ikka endiselt ja üha enam rahul. Töökaaslased on maru toredad ja kliendid ka. Eile sain näiteks 50 taala jotsi :)) Aga kahjuks süsteem ei luba seda taskusse panna vaid see tuleb toppida ühisesse tipi topsi. Sain eile ka eelmise nädala eest jotsi kätte, mis oli kokku natuke üle 60 taala. Aga no asi seegi :) see on mu kahe nädala söögiraha põhimõtteliselt, kuna 4-5 päeva nädalas tööl käin ja seal nagunii süüa saan, siis väga toidu peale ei kulu.
Lauril ka tundub ikka Dennisega kenasti klappivat, aga 6 päevased nädalad väsitavad teda päris korralikult. Üks päev puhkust on vähevõitu.
Homme on meil plaanis siin kogu eestlaste kogukonnaga, kes parasjagu tööl ei ole, tähistada iseseisvust. Seda Eesti oma :)) Niiet me peame oma perega siin tegema suuuuuurema hulga kartulisalatit ja keegi pidi kuskilt hankima musta leiba ja värki. Ja siis lähme sinna, kus elavad Mirjam ja Mehis ning chillime nenede basseini ääres kuni pimedani ja siis võibolla mõned meist suunduvad linna peole ja mõned ilmselt koju koti peale. Olenevalt töögraafikust.
Praegu elame siin meie korteris viiekesi. Silveri sõber Raimond tuli eelmisel esmaspäeval ja elab siin meie juures kuni mingi töö leiab ja jalad alla saab ning oma pesa otsima saab hakata.
Vot. Ja ega suurt muud uudist ei olegi. Hakkab vaikselt rütm tekkima ja palju uut ei juhtu.
Cheers!
Käime Lauriga mõlemad peaaegu igapäevaselt nüüd tööl ja kohatume ainult minu vabadel päevadel, mis sel nädalal on täna ja homme. Lauri töötas eelmisel nädalal 6 päeva ja see nädal ka rahulikum ei tõota tulla. Ja mina 5 ööd :)
Tom ja Iff on juba teist nädalat nüüd Perthis ja teist päeva teevad tööd. Panevad seal mingeid puuseemneid mulda vms ja saavad 22 taala tunnis palka kusjuures elamine on tasuta ja õhtuse uhke prae pidi ka tööandja igapäevaselt välja tegema :) Vedas neil. Seda tööd lubati neile kuuks ajaks.
Igatahes. Mina olen tööga ikka endiselt ja üha enam rahul. Töökaaslased on maru toredad ja kliendid ka. Eile sain näiteks 50 taala jotsi :)) Aga kahjuks süsteem ei luba seda taskusse panna vaid see tuleb toppida ühisesse tipi topsi. Sain eile ka eelmise nädala eest jotsi kätte, mis oli kokku natuke üle 60 taala. Aga no asi seegi :) see on mu kahe nädala söögiraha põhimõtteliselt, kuna 4-5 päeva nädalas tööl käin ja seal nagunii süüa saan, siis väga toidu peale ei kulu.
Lauril ka tundub ikka Dennisega kenasti klappivat, aga 6 päevased nädalad väsitavad teda päris korralikult. Üks päev puhkust on vähevõitu.
Homme on meil plaanis siin kogu eestlaste kogukonnaga, kes parasjagu tööl ei ole, tähistada iseseisvust. Seda Eesti oma :)) Niiet me peame oma perega siin tegema suuuuuurema hulga kartulisalatit ja keegi pidi kuskilt hankima musta leiba ja värki. Ja siis lähme sinna, kus elavad Mirjam ja Mehis ning chillime nenede basseini ääres kuni pimedani ja siis võibolla mõned meist suunduvad linna peole ja mõned ilmselt koju koti peale. Olenevalt töögraafikust.
Praegu elame siin meie korteris viiekesi. Silveri sõber Raimond tuli eelmisel esmaspäeval ja elab siin meie juures kuni mingi töö leiab ja jalad alla saab ning oma pesa otsima saab hakata.
Vot. Ja ega suurt muud uudist ei olegi. Hakkab vaikselt rütm tekkima ja palju uut ei juhtu.
Cheers!
Friday, February 12, 2010
Teretulemast Darwinisse, Tom & Iff!
Just sellise plakatiga ootasime teisipäeva öösel vastu kolmapäeva rahvusvaheliste lendude terminalis oma kahte Tartu sõpra. Ja juhhei, ei pidanudki kaua ootama, sest Tomi mõõtu mehed paistavad juba kaugelt välja. (Tom on meil nimelt üle 2 m pikk ja ega Iff ka palju alla ei jää)
Tegime kohe öösel väikese tripi poistele linnas niiet koju jõudsime kuskil 4 paiku öösel.
Kolmapäeval käisime shoppamas, sest Ifil oli plätusid vaja. Teadagi - Casuarinasse lemmikpoodi :) Ja ühtlasi tegime talle ka telefoninumbri (tavaline kõnekaart), mille vormistamine võttis aega vähemalt 40 minutit. Nii need asjad siin Aussis käivad. Mida keerulisem, seda parem - see on see moto vist.
Õhtul keerasime endile poiste poolt toodud Vana Tallinnatest koksid, istusime rõdul ja muljetasime.
Neljapäeval magati kaua, mis sobis mulle hästi, sest ma läksin õhtul kella viieks tööle. Nüüd olengi pühapäevani tööl :) Ja rohkem ma midagi ei teagi, sest ma magan päevad maha ja õhtuti lähen tööle, niiet kui ma tulen, kõik juba magavad
Lauril oli see nädal töö ainult E ja T ja järgmine tööpäev on järgmine teisipäev, sest see tema Dennis pidi jälle kuhugi ära minema. Asju ajama. Aga lubas järgmiseks nädalaks kõvasti tööd.
Täna on vihmane ja sombune ilm muide! sajab täiega. Üle pika aja. Mõnus jahedapoolne. Tomile ja Iffile eriti meeldib. Eks ta ole kodusem ilmselt kui see 40 kraadine kuum, mis siin muidu viimastel päevadel/nädalatel on lämmatanud.
Vot.
Praegu kõik!
Ja kõige toredamat sõbrapäeva!!
Tegime kohe öösel väikese tripi poistele linnas niiet koju jõudsime kuskil 4 paiku öösel.
Kolmapäeval käisime shoppamas, sest Ifil oli plätusid vaja. Teadagi - Casuarinasse lemmikpoodi :) Ja ühtlasi tegime talle ka telefoninumbri (tavaline kõnekaart), mille vormistamine võttis aega vähemalt 40 minutit. Nii need asjad siin Aussis käivad. Mida keerulisem, seda parem - see on see moto vist.
Õhtul keerasime endile poiste poolt toodud Vana Tallinnatest koksid, istusime rõdul ja muljetasime.
Neljapäeval magati kaua, mis sobis mulle hästi, sest ma läksin õhtul kella viieks tööle. Nüüd olengi pühapäevani tööl :) Ja rohkem ma midagi ei teagi, sest ma magan päevad maha ja õhtuti lähen tööle, niiet kui ma tulen, kõik juba magavad
Lauril oli see nädal töö ainult E ja T ja järgmine tööpäev on järgmine teisipäev, sest see tema Dennis pidi jälle kuhugi ära minema. Asju ajama. Aga lubas järgmiseks nädalaks kõvasti tööd.
Täna on vihmane ja sombune ilm muide! sajab täiega. Üle pika aja. Mõnus jahedapoolne. Tomile ja Iffile eriti meeldib. Eks ta ole kodusem ilmselt kui see 40 kraadine kuum, mis siin muidu viimastel päevadel/nädalatel on lämmatanud.
Vot.
Praegu kõik!
Ja kõige toredamat sõbrapäeva!!
Thursday, February 4, 2010
Suurimad tänud Loonale!
Loona on nimelt see tüdruk, kes mind sinna tööle aitas. Ja ei suuda ma vis teda piisavalt ära tänada.. no tõesti.
Esimene tööpäev oli super! Oli päevane vahetus ja päris vähe kliente niiet ideaalne harjutamiseks ja esimeseks päevaks. Töö on tõsiselt lihtne, käia seal pokkerilaudade vahel ja küsida, kas keegi tahab midagi juua.
Väga hea on nõnda harjutada neid kokse meisterdama, sest ei pea kliendi ees seal käkkima, vaid saab ise pusida ja siis tulemuse lauda viia. Kui kibedamaks käpaks saan, siis julgen vb üle leti ka rohkem tellimusi võtta.
Riietuse kohapealt niipalju, et püksid ei olnudki kotikad. Õmbleja oli nendega mingit imet teinud ja need olid täitsa ilusad. Ja pluusi sain ka teistsuguse, musta ja isegi väikese V-kaelusega. Seega paistan täitsa inimesemoodi välja :)
Nüüd lähen tööle veel täna ja homme alates kella kolmest arvatavasti umbes kella 12ni. See on paras proovikivi, sest R ja L on alati massiliselt rahvast ja seega rasked kandikud ja hullem vangerdamine sellega kõigi nende inimeste vahel. Ja järgmisel nädalal olen juba graafikus ka. K-L õhtused vahetused olid kõik minuarust. Täna kontrollin üle.
Vabandan ka, et eile ei kirjutanud siia midagi, nagu lubasin. Me Loonaga lihtsalt pidime seda päevalõppu tähistama ja jõime tema pool veini. Vot. Sellest tingituna väike hilinemine.
Esimene tööpäev oli super! Oli päevane vahetus ja päris vähe kliente niiet ideaalne harjutamiseks ja esimeseks päevaks. Töö on tõsiselt lihtne, käia seal pokkerilaudade vahel ja küsida, kas keegi tahab midagi juua.
Väga hea on nõnda harjutada neid kokse meisterdama, sest ei pea kliendi ees seal käkkima, vaid saab ise pusida ja siis tulemuse lauda viia. Kui kibedamaks käpaks saan, siis julgen vb üle leti ka rohkem tellimusi võtta.
Riietuse kohapealt niipalju, et püksid ei olnudki kotikad. Õmbleja oli nendega mingit imet teinud ja need olid täitsa ilusad. Ja pluusi sain ka teistsuguse, musta ja isegi väikese V-kaelusega. Seega paistan täitsa inimesemoodi välja :)
Nüüd lähen tööle veel täna ja homme alates kella kolmest arvatavasti umbes kella 12ni. See on paras proovikivi, sest R ja L on alati massiliselt rahvast ja seega rasked kandikud ja hullem vangerdamine sellega kõigi nende inimeste vahel. Ja järgmisel nädalal olen juba graafikus ka. K-L õhtused vahetused olid kõik minuarust. Täna kontrollin üle.
Vabandan ka, et eile ei kirjutanud siia midagi, nagu lubasin. Me Loonaga lihtsalt pidime seda päevalõppu tähistama ja jõime tema pool veini. Vot. Sellest tingituna väike hilinemine.
Wednesday, February 3, 2010
uuem info plahvatusest Woolsis
Et murepilve kahandada pean ausalt ära rääkima, et see pomm ei olnudki aatompomm :)) See oli tehtud bensiinipaagist, millel oli otsapidi põlev riie sees vist. Ja seda ei visatudki Woolsi vaid hoopis kindlustus/panga kontorisse, mis asub samas majas.
Ehk et kui me ka oleks seal sibulat ostmas olnud, poleks täringud teisiti veerenud ja me oleks ikkagi siin omas voodis omas Darwini kaunis kodus.
Ehk et kui me ka oleks seal sibulat ostmas olnud, poleks täringud teisiti veerenud ja me oleks ikkagi siin omas voodis omas Darwini kaunis kodus.
Tuesday, February 2, 2010
Vanaema, ära muretse!
Mul on siin tegelikult kõik väga hästi :) Ilm on soe ja päikseline ja inimesed on hirrrmus sõbralikud ja elu on lill! Vot, niiet ära plaaneeri mind tagasi tuua midagi :))
Õnn ka pöördus ka! Sain tööle SkyCity kasiino baari ettekandja/baaridaami kohale :) Ja esimene tööpäev on homme. Täna käisin vormiriiete proovis, need küll suuremad asjad pole :D Mingid veidrad püksid, mille õige numbrit ei olnudki, niiet võtsin pigem selle suuremapoolse ja nüüd olen ehe räpp. Kottpüksid (ei peaks tegelt olema) ja siis pluus selline suht veider poolpikkade käistega ja nii kinnise kaelusega, kui veel vähegi annab. Vähemalt pluusi pidi õmbleja keskelt kokku võtma, et ei paistaks nagu kott. No on, mis on. Töö pidi lihtne olema ja palk on hea.
Igatahes.. nüüd just, kui tulin SkyCityst tagasi, pidime Lauriga linna poodi minema. Vana hea Woolworths (woolie), kus ikka koguaeg käime (umbes nagu korralikum konsum vms). Pidime minema hakkama 11:40 umbes.. aga Lauri mängis arvutimängu ja lõpuks startisime alles mingi 12:10. Kui woolie juurde jõudsime, taipasime kohe, et midagi on mäda. Sada politseiautot ja kiirabi ja mitmed mitmed tuletõrjeautod. Sissesõidu kohale oli lindid ette tõmmatud.. mingi jama. Arvasime, et äkki pommiähvardus või midagi. Ja sõitsime teise poodi. Koduteel aga kuulsime, et kell 12 oli Woolsi uksevahelt keegi pommi sisse visanudki ja 13 inimest oli vigastada saanud. Päris hull. Vot seekord oli õnn ikka, et Lauri arvutimängu mängis! Eriti hull. Eks õhtul tuleb uudiseid vaadata, saab täpsemalt teada ehk.
Lauri käib nüüd Dennisega siis tööl alates esmaspäevast muidu. Õigemini ongi ainult esmaspäeval käinud. Eile ja täna on kodus olnud, sest Dennis ootab mingeid konditsioneere Sydneyst vist ja seega nendeta praegu nagu teha midagi ei ole. Aga nad rääkisid omavahel ära, et kui neil klapib, siis on Lauri seal temaga ikka 6 kuud tööd ka :)
Muud suurt uudist ei ole. Ootame siin Tomi Eestist. Ta tuleb koos sõbra Iffiga. Pidid teised tulema Vana Tallinna ja Rukkipalaga :) Järgmine nädal samal ajal on ta juba siin. Nägin isegi unes teda täna. Niiet ootame oma vana sõpra avalisüli, et ta tooks endaga nii uut (värske veri siin meie vähevahelduvas seltskonnas) ja vana (head eestiaegsed jutud ja tegemised).
Nädalavahetusel midagi eriti ei teinud. Vaatasime ohjeldamatult filme. Pühapäeva õhtul tegime kartulisalatit ja kutsusime Loona külla. Nooo ja siis vaatasime jälle filmi, mingit eriti igavat kahjuks. Enne seda päeval käisime Mirjami ja tema boyfriendi Mehisega kesklinnas lainebasseini ääres. Seal oli ikka jubekift! Iga mingi 10 min tagant tehti umbes 20 min järjest sellliseid suuuuuuri laineid ja seal sai hullata väikeste surfilaudade ja suurte kummirõngastega :) Väga lõbus! Ja päris hea trenn, sest järgm päev kõik lihased valutasid suurest lainetega võitlemisest. Ja päikest sai ka.
Ilmad on muid viimasel ajal päris super. Iga päev ikka päike paistab ja ei saja. Tormid on alati õhtuti, aga kui on, siis on ikka korralikud. Äike ja mürin ja alguses enne kõike seda on hundikombel ulguv tuul. Päris lahe on magama jääda selle kõige saatel :P Eriti kuna magamistoa üks sein on ka peaaegu täielikult klaasist ja need valgussähvatused on väga hästi näha. Mõnus!
Vot. Aga praegu vist kõik. Suuremad uudised on kirja pandud ja ma siirdun nüüd kööki kokkama :)
Vähemalt Darwini-palju soojust teile sinna kargesse talve!!
Õnn ka pöördus ka! Sain tööle SkyCity kasiino baari ettekandja/baaridaami kohale :) Ja esimene tööpäev on homme. Täna käisin vormiriiete proovis, need küll suuremad asjad pole :D Mingid veidrad püksid, mille õige numbrit ei olnudki, niiet võtsin pigem selle suuremapoolse ja nüüd olen ehe räpp. Kottpüksid (ei peaks tegelt olema) ja siis pluus selline suht veider poolpikkade käistega ja nii kinnise kaelusega, kui veel vähegi annab. Vähemalt pluusi pidi õmbleja keskelt kokku võtma, et ei paistaks nagu kott. No on, mis on. Töö pidi lihtne olema ja palk on hea.
Igatahes.. nüüd just, kui tulin SkyCityst tagasi, pidime Lauriga linna poodi minema. Vana hea Woolworths (woolie), kus ikka koguaeg käime (umbes nagu korralikum konsum vms). Pidime minema hakkama 11:40 umbes.. aga Lauri mängis arvutimängu ja lõpuks startisime alles mingi 12:10. Kui woolie juurde jõudsime, taipasime kohe, et midagi on mäda. Sada politseiautot ja kiirabi ja mitmed mitmed tuletõrjeautod. Sissesõidu kohale oli lindid ette tõmmatud.. mingi jama. Arvasime, et äkki pommiähvardus või midagi. Ja sõitsime teise poodi. Koduteel aga kuulsime, et kell 12 oli Woolsi uksevahelt keegi pommi sisse visanudki ja 13 inimest oli vigastada saanud. Päris hull. Vot seekord oli õnn ikka, et Lauri arvutimängu mängis! Eriti hull. Eks õhtul tuleb uudiseid vaadata, saab täpsemalt teada ehk.
Lauri käib nüüd Dennisega siis tööl alates esmaspäevast muidu. Õigemini ongi ainult esmaspäeval käinud. Eile ja täna on kodus olnud, sest Dennis ootab mingeid konditsioneere Sydneyst vist ja seega nendeta praegu nagu teha midagi ei ole. Aga nad rääkisid omavahel ära, et kui neil klapib, siis on Lauri seal temaga ikka 6 kuud tööd ka :)
Muud suurt uudist ei ole. Ootame siin Tomi Eestist. Ta tuleb koos sõbra Iffiga. Pidid teised tulema Vana Tallinna ja Rukkipalaga :) Järgmine nädal samal ajal on ta juba siin. Nägin isegi unes teda täna. Niiet ootame oma vana sõpra avalisüli, et ta tooks endaga nii uut (värske veri siin meie vähevahelduvas seltskonnas) ja vana (head eestiaegsed jutud ja tegemised).
Nädalavahetusel midagi eriti ei teinud. Vaatasime ohjeldamatult filme. Pühapäeva õhtul tegime kartulisalatit ja kutsusime Loona külla. Nooo ja siis vaatasime jälle filmi, mingit eriti igavat kahjuks. Enne seda päeval käisime Mirjami ja tema boyfriendi Mehisega kesklinnas lainebasseini ääres. Seal oli ikka jubekift! Iga mingi 10 min tagant tehti umbes 20 min järjest sellliseid suuuuuuri laineid ja seal sai hullata väikeste surfilaudade ja suurte kummirõngastega :) Väga lõbus! Ja päris hea trenn, sest järgm päev kõik lihased valutasid suurest lainetega võitlemisest. Ja päikest sai ka.
Ilmad on muid viimasel ajal päris super. Iga päev ikka päike paistab ja ei saja. Tormid on alati õhtuti, aga kui on, siis on ikka korralikud. Äike ja mürin ja alguses enne kõike seda on hundikombel ulguv tuul. Päris lahe on magama jääda selle kõige saatel :P Eriti kuna magamistoa üks sein on ka peaaegu täielikult klaasist ja need valgussähvatused on väga hästi näha. Mõnus!
Vot. Aga praegu vist kõik. Suuremad uudised on kirja pandud ja ma siirdun nüüd kööki kokkama :)
Vähemalt Darwini-palju soojust teile sinna kargesse talve!!
Wednesday, January 27, 2010
ebaõnn
Ei saa aru, kuidas saab olla ühel nii palju õnne ja teisel niii palju ebaõnne. No kus on õiglus?
Eelmise nädala tulemusteta tööotsingud lõppesid valusa hoobiga reedel, kui hommikul helistati Tollist ja öeldi, et esmaspäevast on üks töökoht samalaadne nagu Tauno teeb, et kas ma ikka olen huvitatud ja pole veel kuskil mujal tööl. Loomulikult siis ütlesin, et jaaajaaa!! tahan muidugi! Ja jäin ootama pärastlõunast kõnet kinnitamaks mu ametlikku tööle nimetamist. Seda loomulikult ei tulnnud ja helistasin ise sinna kella 4 aeg. Karen (töötaja sealt) ütles, et veel ei ole temale ka teada antud, et kas on vaja või mitte. No selge.. nii siis möödus nädalavahetus teadmatuses aga lootuses.
Sai selgeks ainult niipalju, et ilmselgelt oleks ikka olenud esmaspäevast Tauno töökaaslane, kuna ta ütles, et sealt läks paar inimest minema ja on uusi vaja. Esmaspäeval aga pöördeline hetk, kui Tauno ise saabus kell pool 1 koju ja tuli saba sorgus hundipass taskus. Nimelt seal firmas oli mingi tähtis leping üle öeldud ja asi oli ülimalt hull, kuna firma enda saatus on kaalul. No milline ebaõnn???
Siis esmaspäeval saatsin jälle CVsid ja möllasin, et mingi ots leida. Käisin mingis tööbüroos jälle. Ehk on abi. Ühest kohast sain isegi vastuse, et võtavad mu resume läbi vaatamisele. Jepikajee!
Eile oli Autralian Day ehk üks punane püha, mille tähistamine algas juba üleeile õhtul Taago, Robi ja Andero saabumisega meite poole. Andero tõi kaasa ühe toreda neiu Anny, kelle leidis Orkutist ja kes alles Darwinisse saabunud ning päris üksi. Annyl lõpeb juba teine WHvisa miski kuu pärast. Käisime siis väljas Austraalia väidetavalt suuruselt kolmandas klubis Discovery :))
Ja siis eile, kui kõik siin lõpuks end üles suutsid ajada, läksime linna. Seal paugutati kahureid ja inimesed jooksid AU lipu ümber ja joonistused näos. Massipsühhoos. No igatahes, peale seda käisime poes, ostsime grilitavat ja läksime Aleksandri järve äärde. Seal on need public grillimiskohad, mida kõik võivad kasutada. Gaasigrill niiöelda, aga nagu hiljem piltidel näete, siis need on rohkem nagu suured pannid. Grillist asi küll pigem kauge. Ujusime ja vedelesime seal puu all. Rahvast oli hirmuspalju. Kõik mängisid seal ragbit ja võrku ja petanqi ja kriketit ja.. inimesed ujusid ja chillisid/grillisid. Vesi oli küll kole ja sogane aga käisime ka ikka paar tiiru sees et veits jahutust saada (see saabus veest väljudes, kuna vesi ise oli vähemalt 27 kraadi).
Nooo ja siis täna alustasime uuesti tööotsinguid. Tauno, kes värkelt hundipassi sai, ei viitsinud ühineda ja jäi koju diivanile. Samal ajal oli juhtunud midagi konditsioneeide paigaldaja Dennise eelmise töötajaga ja ühtlasi ka telefoniga, niiet ta tuli siia ukse taha kopsima, et ehk on keegi kodus, kes saaks appi talle minna:D Ja nüüd ongi Tauno jälle seal tööl. No kuidas saab nii palju õnnne olla? Ajuvaba! Otse diivanlit mingi .. what the hell??
Me Lauriga olime sel ajal linnas ja üritasime mulle mingit töökohta välja pigistada. Tulemus puudub. Sain ühe hosteli stendilt päris kifti pakkumise, et tegeleda hobustega ja teha mingeid majapidamistöid siin samas lähedal kuskil. 13 hobust, kes tahavad hoolitsemist ja trenni. Helistasin sinna, tüüp pidi mind juba homme peale korjama, aga siis nagu välk selgest taevast küsisin, palju ta palka maksab (ma seda muidu kunagi ei küsi telefoni teel) ning ta ütles, et nooo just free accommodation and food :D Noooo milline ebaõnn?? Ei saa olla ju! Nüüd ma muidugi ei lähe, sest seal bushis töötades kaoksid kõik võimalused kontojäägiks midagi põnevamat saavutada, kui O
Saatsin veel mingi paari kohta oma Cvd ja no eks näis. Eriti ei usu, aga nooo ükskord ta peab ju tulema, see töö.
Lauril ka segased lood, see nädal üldse ei läinud tööle. Ja järgmine nädal pole ka kindel. Aga nädal peale seda läheb tema kaaslane Henry ära puhkusele ja ta loodab, et äkki siis pakutakse talle seda Henry kohta.
Teine option on see Dennis nüüd, kuna Taunol temaga ikka vist ei klapi. Igatahes niipea kui Tauno midagi muud leiab, siis annab ta otsa üle Laurile.
Aga samas on siin nii soe ja kaunis. No worries :) Küllap mul ka õnn ükskord pöördub.
Mu armsa emme lugu mulle lohutuseks:
Ühes väikeses talus elasid vana mees ja tema poeg, kellel oli ainult üks hobune, keda adra ette rakendada. Ühel päeval jooksis hobune minema.
„Kui kohutav,” tundsid naabrid kaasa. „Milline halb õnn.”
„Kes teab, kas hea õnn või halb õnn,” vastas talunik.
Nädal hiljem tuli hobune mägedest tagasi, juhatades küüni viis metsikut mära.
„Milline imehea õnn!” ütlesid naabrid.
„Hea õnn? Halb õnn? Kes teab?
Järgmisel päeval kukkus poeg üht hobustest taltsutada püüdes maha ja murdis jala.
„Kui jube. Milline halb õnn!”
„Halb õnn? Hea õnn?”
Sõjavägi tuli kõikidesse taludesse, et noored mehed sõtta viia, kuid taluniku pojast polnud neile kasu ning nad säästsid teda.
„Hea? Halb?”
Eelmise nädala tulemusteta tööotsingud lõppesid valusa hoobiga reedel, kui hommikul helistati Tollist ja öeldi, et esmaspäevast on üks töökoht samalaadne nagu Tauno teeb, et kas ma ikka olen huvitatud ja pole veel kuskil mujal tööl. Loomulikult siis ütlesin, et jaaajaaa!! tahan muidugi! Ja jäin ootama pärastlõunast kõnet kinnitamaks mu ametlikku tööle nimetamist. Seda loomulikult ei tulnnud ja helistasin ise sinna kella 4 aeg. Karen (töötaja sealt) ütles, et veel ei ole temale ka teada antud, et kas on vaja või mitte. No selge.. nii siis möödus nädalavahetus teadmatuses aga lootuses.
Sai selgeks ainult niipalju, et ilmselgelt oleks ikka olenud esmaspäevast Tauno töökaaslane, kuna ta ütles, et sealt läks paar inimest minema ja on uusi vaja. Esmaspäeval aga pöördeline hetk, kui Tauno ise saabus kell pool 1 koju ja tuli saba sorgus hundipass taskus. Nimelt seal firmas oli mingi tähtis leping üle öeldud ja asi oli ülimalt hull, kuna firma enda saatus on kaalul. No milline ebaõnn???
Siis esmaspäeval saatsin jälle CVsid ja möllasin, et mingi ots leida. Käisin mingis tööbüroos jälle. Ehk on abi. Ühest kohast sain isegi vastuse, et võtavad mu resume läbi vaatamisele. Jepikajee!
Eile oli Autralian Day ehk üks punane püha, mille tähistamine algas juba üleeile õhtul Taago, Robi ja Andero saabumisega meite poole. Andero tõi kaasa ühe toreda neiu Anny, kelle leidis Orkutist ja kes alles Darwinisse saabunud ning päris üksi. Annyl lõpeb juba teine WHvisa miski kuu pärast. Käisime siis väljas Austraalia väidetavalt suuruselt kolmandas klubis Discovery :))
Ja siis eile, kui kõik siin lõpuks end üles suutsid ajada, läksime linna. Seal paugutati kahureid ja inimesed jooksid AU lipu ümber ja joonistused näos. Massipsühhoos. No igatahes, peale seda käisime poes, ostsime grilitavat ja läksime Aleksandri järve äärde. Seal on need public grillimiskohad, mida kõik võivad kasutada. Gaasigrill niiöelda, aga nagu hiljem piltidel näete, siis need on rohkem nagu suured pannid. Grillist asi küll pigem kauge. Ujusime ja vedelesime seal puu all. Rahvast oli hirmuspalju. Kõik mängisid seal ragbit ja võrku ja petanqi ja kriketit ja.. inimesed ujusid ja chillisid/grillisid. Vesi oli küll kole ja sogane aga käisime ka ikka paar tiiru sees et veits jahutust saada (see saabus veest väljudes, kuna vesi ise oli vähemalt 27 kraadi).
Nooo ja siis täna alustasime uuesti tööotsinguid. Tauno, kes värkelt hundipassi sai, ei viitsinud ühineda ja jäi koju diivanile. Samal ajal oli juhtunud midagi konditsioneeide paigaldaja Dennise eelmise töötajaga ja ühtlasi ka telefoniga, niiet ta tuli siia ukse taha kopsima, et ehk on keegi kodus, kes saaks appi talle minna:D Ja nüüd ongi Tauno jälle seal tööl. No kuidas saab nii palju õnnne olla? Ajuvaba! Otse diivanlit mingi .. what the hell??
Me Lauriga olime sel ajal linnas ja üritasime mulle mingit töökohta välja pigistada. Tulemus puudub. Sain ühe hosteli stendilt päris kifti pakkumise, et tegeleda hobustega ja teha mingeid majapidamistöid siin samas lähedal kuskil. 13 hobust, kes tahavad hoolitsemist ja trenni. Helistasin sinna, tüüp pidi mind juba homme peale korjama, aga siis nagu välk selgest taevast küsisin, palju ta palka maksab (ma seda muidu kunagi ei küsi telefoni teel) ning ta ütles, et nooo just free accommodation and food :D Noooo milline ebaõnn?? Ei saa olla ju! Nüüd ma muidugi ei lähe, sest seal bushis töötades kaoksid kõik võimalused kontojäägiks midagi põnevamat saavutada, kui O
Saatsin veel mingi paari kohta oma Cvd ja no eks näis. Eriti ei usu, aga nooo ükskord ta peab ju tulema, see töö.
Lauril ka segased lood, see nädal üldse ei läinud tööle. Ja järgmine nädal pole ka kindel. Aga nädal peale seda läheb tema kaaslane Henry ära puhkusele ja ta loodab, et äkki siis pakutakse talle seda Henry kohta.
Teine option on see Dennis nüüd, kuna Taunol temaga ikka vist ei klapi. Igatahes niipea kui Tauno midagi muud leiab, siis annab ta otsa üle Laurile.
Aga samas on siin nii soe ja kaunis. No worries :) Küllap mul ka õnn ükskord pöördub.
Mu armsa emme lugu mulle lohutuseks:
Ühes väikeses talus elasid vana mees ja tema poeg, kellel oli ainult üks hobune, keda adra ette rakendada. Ühel päeval jooksis hobune minema.
„Kui kohutav,” tundsid naabrid kaasa. „Milline halb õnn.”
„Kes teab, kas hea õnn või halb õnn,” vastas talunik.
Nädal hiljem tuli hobune mägedest tagasi, juhatades küüni viis metsikut mära.
„Milline imehea õnn!” ütlesid naabrid.
„Hea õnn? Halb õnn? Kes teab?
Järgmisel päeval kukkus poeg üht hobustest taltsutada püüdes maha ja murdis jala.
„Kui jube. Milline halb õnn!”
„Halb õnn? Hea õnn?”
Sõjavägi tuli kõikidesse taludesse, et noored mehed sõtta viia, kuid taluniku pojast polnud neile kasu ning nad säästsid teda.
„Hea? Halb?”
Tuesday, January 19, 2010
ei saa lisamata jätta
et käisime nüüd õhtul waterfrondil ja lootsime vingeid äikese pilte ja asja teha, aga see torm jäi nii kaugeks et ei saanud mingit efekti. Igatahes, kui siit parklast maja ette sõitma hakkasime, nägime OPOSSUMIT. NNiii vinge karujas loom, jooksis üle tee ja siis puu otsa üles. Eriti naljakas loom ikka. Esimene päris õige loom, keda siin Austraalias vist näinud olen.
Ja teisena.. seal waterfrondil.. nägime DELFIINE! Ema ja poeg.. ema ujus niisama ringi ja tegi häät ja poeg mängis kaladega. Ujus meile päris lähedale kohe nii, et vaatasid otse alla talle peale. Näitas kõhtu ja lollitas:) No jubekift!
Nüüd tänaseks kõik. Ausõna.
Ja teisena.. seal waterfrondil.. nägime DELFIINE! Ema ja poeg.. ema ujus niisama ringi ja tegi häät ja poeg mängis kaladega. Ujus meile päris lähedale kohe nii, et vaatasid otse alla talle peale. Näitas kõhtu ja lollitas:) No jubekift!
Nüüd tänaseks kõik. Ausõna.
Monday, January 18, 2010
läänerindel muutuseta
Eelmine nädal juhtus nii, et ei ma saanud tööd veel. Hoolimata sellest, et mingi 20sse kohta oma CV saatsin ja valetasin, et tahan siia Darwinisse kaheks aastaks jääda, juba sain umbes kolm vastust, millest ükski polnud positiivne. Päris jama. Pankrot pureb.
Eelmine nädal oli Lauri ka kodus, sest neil läks masin, millega sinna Kakaduusse käisid, katki ja siis Lauri ütles üldseneile ära, et ei lähegi enam sinna, et sai teise töö, mille ta pidigi saama. Ühe tüübi Dennisega koos oleks pidanud hakkama konditsioneere paigaldama, aga viimasel hetkel helistas Dennisele mingi teine Eesti kutt, kes oli temaga enne ka juba töötamas käinud ning küsis selle töö endale. Ja nii olimegi nädalavahetusel kahekesi töötud :)
Eile hommikul Lauri helistas uuesti sinna oma Kakaduu kontaktile ja küsis, et äkki on ika vaja teda ning 10 min pärast oli auto tal järel :) Läks õnneks.
Eelmine nädal sain vanast Eesti töökohast ka sõnumi, et mu endisele ülemusele ehk mu soovitajale oli saadetud meil. Lootsin, et no vast mõnest kohast, kuhu CV hiljuti saatsin, aga uurisin välja, et hoopis Toll. Firma, mis tegeleb ka töövahendusega.. aga tegi luuret lihtsalt igaks juhuks vist. Õnneks said nad seal Tollis nüüd kiidusõnad kätte ja ehk leiavad siis varsti midagi, mida mulle pakkuda :)
Lauri viis ka eelmine nädal paberid Tolli ära igaks juhuks, kohe reedel peale seda, kui saime teada, et Dennis teda üle laseb.
Veel niipalju, et Lauri sai oma kahtlase lukus kõrvaga arsti juures lõpuks ära käia (tal oli see lukus ja lahti ja lukus ja valus ja valus ja ajas mingit asja välja jne, no ebanormaalne). Õnneks sai kindlustuse kaudu asja nii aetud, et sai kohe kohale minna ja ise midagi maksma ei pidanud, välja arvatud apteegist antibiotsid, mida ta nüüd selle nädala lõpuni võtab. Aga minuarust on tal juba päris hea :)
Nädalavahetusel oli suur pidu ja pillerkaar jälle. Laupäeval käisime väljas diskol nii, et mul on tantsimisest siiani jalad valusad. Tagasitulles kaklesime aborigeenidega, või õigemini nemad kaklesid meiega, aga sellel pikemalt peatuda ei tahaks, kuna teema on ebamugavavõitu. Igatahes andsime politseisse avalduse, kuna ikka väga lambist tulid abokad meiega kaklema. Ulme! (esimese palga eest omistan endale pipragaasi) Nüüd ootame uurija kõnet igatahes.
Pühapäeva päeval peale jaoskonnas käimist vaatasime filmi (Notorius B.I.G - päris hea:)) ja passisime niisama, kuna väljas möllas mingi tsüklonilaadne asi. Tuul tahtis juuksed peast ja riided seljast puhuda ja no vihm andis lihtsalt nägemisraadiuseks mitte rohkem kui mõned meetrid. Oli Robi sünnipäev. Tauno tegi kartuli salatit (vana hea) ja Rob tõi kana ja õlut. Pidasime seda õhtul, nagu kombeks juba igasugu üristusi ikka, siin meie juures kodus. Inimesi oli rohkem, kui kunagi varem on korraga olnud. Peale tavalise seltskonna olid veel 3 Eesti tüdrukut, kellest üks oli Mirjam ja kaks olid minu jaoks uus nähe. Ja hoolimata eelmise õhtu/öö aborigeeni-intsidendist läksime jälle välja. Aga seekord jõudsime ka normaalsel ajal ja normaalsel viisil ehk ilma kemplemiseta koju tagasi.
Eile päev algas hommikul rõõmsalt Lauri tööle saatmisega, kuna lootus, et teda ikka võetaksegi tagasi oli meie või vähemalt minu silmis kahandamatult väike. Ma siis ise läksin taga nõudma, mis õigusega mulle kuulub. Mõned kopikad Monssuunis rassitud päeva eest. See mõnikümmend taala peaks maanduma minu kontol täna või hiljemalt homme hommikul. Saab näha.
Peale seda käisime Robiga külas Mariannel, kes on tuttav farmipäevade aegadest ning kes elab siit meist mingi paar kvartalit edasi. See on see veider naine, kes ei söö ja kasvatab madu. Käisimegi vaatamas tema toredat lemmiklooma nimega Sweety. Kusjuures see madu (püüton) oli tilluke ja tõesti armas. Sellise usaldusväärse näoga. Ma päris oma kätte teda ei julgenud ikka võtta, aga ta roomas üle mu käe korra. Rob üritas teda kaela toppida, aga Marianne ka ise ütles, et temagi pole seda julgenud teha, ja kuna Sweety end sealjuures mugavalt ei paistnud tundvat ning keeras suuna koguaeg tagasi käe peale, siis lõpuks Rob õnneks loobus. Siis saime näha teda külmutatud ja uuesti ülessulatatud hiirepoegi söömas. Päris põnev!
Täna olen üksi kodus ja naudin vaikust. Päike paistab. Hommikul võtsingi rõdul päikest, aga enam seda teha ei saa, kuna ta paistab nii otse ülevalt alla ja seega meie balconile ei ulatu. Lugesin emme saadetud raamatut ja saatsin jälle CVsid. Aga arutasime Lauriga asja ja ma arvan, et otsin seda office tööd edasi, aga selle otsimise kõrvalt teen mingit koristamist või ettekandmist, juhul kui on mõni selline koht, kus ma taluks seda viimast teha. Katse-eksitus meetod. Homne leht loodetavasti alt ei vea :) veregrupp on B+ ju!
Tõmban nüüd otsad kokku ja siirdun tagasi raamatulehtede vahele.
Tervisi kõigile!
Eelmine nädal oli Lauri ka kodus, sest neil läks masin, millega sinna Kakaduusse käisid, katki ja siis Lauri ütles üldseneile ära, et ei lähegi enam sinna, et sai teise töö, mille ta pidigi saama. Ühe tüübi Dennisega koos oleks pidanud hakkama konditsioneere paigaldama, aga viimasel hetkel helistas Dennisele mingi teine Eesti kutt, kes oli temaga enne ka juba töötamas käinud ning küsis selle töö endale. Ja nii olimegi nädalavahetusel kahekesi töötud :)
Eile hommikul Lauri helistas uuesti sinna oma Kakaduu kontaktile ja küsis, et äkki on ika vaja teda ning 10 min pärast oli auto tal järel :) Läks õnneks.
Eelmine nädal sain vanast Eesti töökohast ka sõnumi, et mu endisele ülemusele ehk mu soovitajale oli saadetud meil. Lootsin, et no vast mõnest kohast, kuhu CV hiljuti saatsin, aga uurisin välja, et hoopis Toll. Firma, mis tegeleb ka töövahendusega.. aga tegi luuret lihtsalt igaks juhuks vist. Õnneks said nad seal Tollis nüüd kiidusõnad kätte ja ehk leiavad siis varsti midagi, mida mulle pakkuda :)
Lauri viis ka eelmine nädal paberid Tolli ära igaks juhuks, kohe reedel peale seda, kui saime teada, et Dennis teda üle laseb.
Veel niipalju, et Lauri sai oma kahtlase lukus kõrvaga arsti juures lõpuks ära käia (tal oli see lukus ja lahti ja lukus ja valus ja valus ja ajas mingit asja välja jne, no ebanormaalne). Õnneks sai kindlustuse kaudu asja nii aetud, et sai kohe kohale minna ja ise midagi maksma ei pidanud, välja arvatud apteegist antibiotsid, mida ta nüüd selle nädala lõpuni võtab. Aga minuarust on tal juba päris hea :)
Nädalavahetusel oli suur pidu ja pillerkaar jälle. Laupäeval käisime väljas diskol nii, et mul on tantsimisest siiani jalad valusad. Tagasitulles kaklesime aborigeenidega, või õigemini nemad kaklesid meiega, aga sellel pikemalt peatuda ei tahaks, kuna teema on ebamugavavõitu. Igatahes andsime politseisse avalduse, kuna ikka väga lambist tulid abokad meiega kaklema. Ulme! (esimese palga eest omistan endale pipragaasi) Nüüd ootame uurija kõnet igatahes.
Pühapäeva päeval peale jaoskonnas käimist vaatasime filmi (Notorius B.I.G - päris hea:)) ja passisime niisama, kuna väljas möllas mingi tsüklonilaadne asi. Tuul tahtis juuksed peast ja riided seljast puhuda ja no vihm andis lihtsalt nägemisraadiuseks mitte rohkem kui mõned meetrid. Oli Robi sünnipäev. Tauno tegi kartuli salatit (vana hea) ja Rob tõi kana ja õlut. Pidasime seda õhtul, nagu kombeks juba igasugu üristusi ikka, siin meie juures kodus. Inimesi oli rohkem, kui kunagi varem on korraga olnud. Peale tavalise seltskonna olid veel 3 Eesti tüdrukut, kellest üks oli Mirjam ja kaks olid minu jaoks uus nähe. Ja hoolimata eelmise õhtu/öö aborigeeni-intsidendist läksime jälle välja. Aga seekord jõudsime ka normaalsel ajal ja normaalsel viisil ehk ilma kemplemiseta koju tagasi.
Eile päev algas hommikul rõõmsalt Lauri tööle saatmisega, kuna lootus, et teda ikka võetaksegi tagasi oli meie või vähemalt minu silmis kahandamatult väike. Ma siis ise läksin taga nõudma, mis õigusega mulle kuulub. Mõned kopikad Monssuunis rassitud päeva eest. See mõnikümmend taala peaks maanduma minu kontol täna või hiljemalt homme hommikul. Saab näha.
Peale seda käisime Robiga külas Mariannel, kes on tuttav farmipäevade aegadest ning kes elab siit meist mingi paar kvartalit edasi. See on see veider naine, kes ei söö ja kasvatab madu. Käisimegi vaatamas tema toredat lemmiklooma nimega Sweety. Kusjuures see madu (püüton) oli tilluke ja tõesti armas. Sellise usaldusväärse näoga. Ma päris oma kätte teda ei julgenud ikka võtta, aga ta roomas üle mu käe korra. Rob üritas teda kaela toppida, aga Marianne ka ise ütles, et temagi pole seda julgenud teha, ja kuna Sweety end sealjuures mugavalt ei paistnud tundvat ning keeras suuna koguaeg tagasi käe peale, siis lõpuks Rob õnneks loobus. Siis saime näha teda külmutatud ja uuesti ülessulatatud hiirepoegi söömas. Päris põnev!
Täna olen üksi kodus ja naudin vaikust. Päike paistab. Hommikul võtsingi rõdul päikest, aga enam seda teha ei saa, kuna ta paistab nii otse ülevalt alla ja seega meie balconile ei ulatu. Lugesin emme saadetud raamatut ja saatsin jälle CVsid. Aga arutasime Lauriga asja ja ma arvan, et otsin seda office tööd edasi, aga selle otsimise kõrvalt teen mingit koristamist või ettekandmist, juhul kui on mõni selline koht, kus ma taluks seda viimast teha. Katse-eksitus meetod. Homne leht loodetavasti alt ei vea :) veregrupp on B+ ju!
Tõmban nüüd otsad kokku ja siirdun tagasi raamatulehtede vahele.
Tervisi kõigile!
Friday, January 8, 2010
auto liigud
Eelmine nädalavahetus sai vmööda saadetud vaikselt enamasti mittemidagi tehes või Xboxides, aga oli ka uut põnevat. Näiteks laupäeva hommikul otsustasime ära, et läheme Perthi autot ostma (seal pidid kõige odavamad olema). Et lennukiga sinna ja siis autoga tagasi. Niiet ostsime lennukipiletid ära. Kõigest mõni tund hiljem leidis Lauri ühe huvitava auto müügipakkumise siit samast Darwinist, helistas ja läksime vaatama. Kõik tip-top. Mingi 1996nda aasta Commodore ja 2000$ lihtsalt sellepärast, et omanik ise läheb kohe-kohe ära Uus-Meremaale ja peab kiirelt auto maha müüma. Igatahes löödi käed, et järgmisel reedel siis raha auto vastu ja valmis. Ja nüüd olid lennukipiletid Perthi täitsa mõttetud. Õnneks saime need kuidagi ime läbi ära tühistada. Aga raha tagasi ei saanud vaid see jääb nagu krediidiks sellesse lennufirmasse meile.
Korra käisime suure tõusu ajal kalal ka, aga meie õngel on ikka midagi viga- see läheb vussi iga kord kui viskad.. igatahes püügist rohkem mässasime me selle õngega niisama kaldal seega kalad jäid kõik seekord meie poolest merre.
Siis uus nädal algas peale puhkust Laurile jälle Kakaduusse sõiduga ja mulle tööotsingute tuhinas.
Esmaspäeval kell 9:45 sain kokku Mirjamiga tema pool silda. Siinkohal on vist mõistlik mainida, et me elame üks ühel ja teine teisel pool silda, kusjuures temapoolne ots on ühtlasi ka linnapoolne. Kui ma olin poolel teel temaga kokku saama, algas sadu. Ja mitte selline vihm, mida teie seal ette kujuutate, vaid vihm, mis peksis lausa valusasti vastu nägu. Mitte ühtegi kuiva kohta ei olnud juba minut peale saju algust. Panin oma CVd näo ette kaitseks ja lihtsalt naersin, kui teed ületades oleksin peaaegu ühte jõele sarnanevasse pahkluuni sügavasse lompi jätnud voolutugevuse tõttu oma jalanõu. Igatahes pääsesin eluga ja sain siis Mirjamiga kokku. Aga vihm ei lõppenud veel niipea niiet olime linna ainukesed jalakäijad: kaks tilka vett sõna otseses mõttes.
Käisime igasugu kohvikutes uurimas, et kas on ehk kuskile käsi vaja. Tal oli mingis peenes restoranis juba kokku lepitud vestlus ka. Seal käisime ja sinna ta sai tööle. Mina sain niipalju infot, et neljapäeval Rome Bar nimelisse kohta tagasi tulla, siis on õige inimene tööl, kellega rääkida, aga et mingid otsad pidid vabanema küll vist.
Peale linnas tiirutamist läksime tema poole ujuma. Viskasime riided kuivatisse ja passisime ise seni basseini ääres. Vihm oli selleks korraks läbi saanud.
Kui riided kuivad, jalutasime meile ja sõime siin. Ja siis otsustasime minna bussiga Casurinasse, sest Mirjamil oli töö jaoks vaja pükse ja kingi osta. Bussid käivad siin igatahes täiesti suvalistel kellaaegadel, mistõttu pooletunnised ootamised on täiesti normaalne nähe. Meie ootamine oli õnneks umbes 10 minutit. Bussid on suured ja avarad siin. Õhku on ja ruumi on ja kõik saavad istuma nagunii. 2$ on pilet ning sellega saad sõita kolme tunni jooksul ükskõik kuhu ja millise bussiga. Niiet me saime veel sama piletiga koju tagasi ka.
Teisipäeval käisin Silveri ja Taunoga kaasas firmas nimega Toll. Nad läksid sinna pabereid täitma, et mõne töökoha vabanemisel pakkumist saada. Mina tahtsin tegelikult linna minna, aga vihma hakkas jälle kallama ja seekord oli mul üks tähtis asi vaja posti panna ilma, et ta märjaks saaks niiet ma sõitsin nendega hoopis kaasa. Kui sinna Tolli jõudsime, siis taipasin, et oleksin pidanud ka oma passid, viisad jms kaasa võtma, sest võibolla oleks neil mullegi midagi pakkuda olnud. Parandasin selle vea ja võtsin kaasa kaks mappi neid pabereid. Endale ja Laurile.. täidame kodus ära ja siis viime sinna tagasi. Igatahes käisime siis veel linnas ja ostsime pitsat, sest teisipäeviti on pitsad ju 50% odavamad siin.
Kolmapäeval käisime kolmekesi veel ühes tööbüroos, kust ehk võiks ka midagi loota. Igatahes oldi seal üsna positiivsed ja mul jälle tärkas lootus, et äkki saab isegi tõesti mingit kontoritöö moodi tööd. Siis käisin veel mõnes kohvikus ja jälle tagasi koju. Õhtul VIC ja that's it.
Neljapäeval läksin siis tagasi Rome Bar'i, kus oli seekord tõesti tööl ilmselt mingi juhatajapoolne tegelane Fleur. Väga sümpaatne naisterahvas tundus olema. Ütles, et mingi nädala või pooleteise pärast peaks mõned kohad vabanema küll, et saada oma CV ja eks siis vaatame :) Seda ma ka tegin ja nüüd siis eks näis, mis saab.
Ja reede. Mängisin hommikupooliku telekamängu, Silver parandas autot ja Tauno läks esimest päeva tööle (tema sai nimelt juba Tolli kaudu mingi andmesisestaja vmt koha peale tööle). Aeg lendas ja juba oligi Lauri tagasi kodus, kaasas niipalju süüa, et ma napilt jaksasin seda kotti tõsta. Ta tegi kiirelt kõne automüüja Davidile, kes tuli meile järgi, et asju ajama hakata. Võtsime talle siis raha ja viisime ta koju tagasi ning ise tulime siia nn ARKi, et auto registreerida. Kõik läks sujuvalt peale selle, et rahakott jälle kergenes 400$ võrra.
Ja siis pidi minema poodi, et osta kast õlut :D Nii on siin kombeks, kui keegi auto ostab. Ja siis olidki auto liigud. Eks me teeme pilte ja paneme üles ka, aga praegu on väljas vist tsüklon, igatahes müristab ja möllab. Niiet parema meelega praegu ei pildistaks.
Järgmise korrani :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
