väikesest kaevanduslinnakesest Mount Isast.

Esimene sissekanne Austraaliast aga väljapool Darwinit. Hetkel on esmaspäev, istun Mount Isa McaDonaldsi tasuta netis ja joon hommikul backpackeris valmis keedetud kohvi üleeile ostetud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kohvitopsist :D Nagu õige päkker ikka. Saabusime siia eile hommikul, aga kuna autol hakkas peale Queenslandi sisenemist ja peale Camoolaweelis koobaste vaatamist (kohutavalt treppis tee 14 km) midagi esimese ratta juures kolisema, ei saanud edasi sõita enne mehhaaniku külastamist. Kuna aga eile oli pühapäev ja Mount Isa tundub olevat õige pühapäeva linn, siis olid kõik kohad suletud. Niisiis ööbisime hostelis ja magasime esimest korda peale Darwinist lahkumist voodis.

Kogu tripi vältel eelnevad kolm ööd on minu voodiks olnud auto tagaiste, mis on küll oluliselt parem kui Danieli esiiste, kuid siiski pisut kitsavõitu. Võtsin selle parema voodikoha kuna olen meie aotu ainuke autojuht ja ma arvan, et väga väljapuhanud juht on ikka olulisem kui väljapuhanud kaasreisija, kes saab sõidu ajal nagunii magada. Igatahes.. duss ja voodi peale kolme ööd ja päeva olid kui taevaõnnistus. Reis iseenesest oli umbes täpselt sedasi nagu ma ette kujutasin. Sajad ja sajad kilomeetrid tühjust ja sirget teed- päris õudne on ikka koguaeg roolis olla. Tahaks ka vahepeal silmadele ja vaimule puhkust anda.. aga no oleme vaikselt tulnud. umbes 500 km päevas ja no nüüd siin Mount Isas väike puhkus ka. Tunne on juba täitsa inimlik ja võiks juba täna edasi sõita küll :)

Auto seisab siinsamas McDonaldsi vastas parklas ja ootab ületee asuva mehhaaniku kätt. Pidime umbes paari tunni pärast auto tagasi saama.. oleneb kaua tal eelmise kahe autoga aega läheb. Ei tohiks üle 200 dollari minna.. ausalt öelda selle raha eest neid koopaid küll vaatama poleks pidanud minema, aga noh.. olgu siis nii kui pidi nii minema.

Darwinist neljapäeval minema sõites külastasime veel viimast korda mu lemmikkohta - Berry springs. Ja esimest korda seal kõrval asuvat Wildlife parki.. mis oli ka päris tore. Sai isegi väikesele wallabile pai teha :)) Sealt edasi umbes 500 km ööbisime esimese öö Matarankas, mille panime enne reisi algust kaardile kirja ka kui külastamist vääriva koha. Magasime mingi suvalise põõsa all umbes kuus tundi ja hommikul koos päikesega ärkasime, et minna paar kilomeetrit edasi ja otsida üles kohalikud kuumavee nn basseinid. Hommik (reede) oli küllaltki külm niiet väga mõnus oli hommikul tõusva päikese ajal metsas linnulaulu saatel vannivee sooja vette hüpata.

Järgmine peatus paik oli jälle umbes 500 km edasi.. Tennant Creek. Ikka veel Northern Territory ja palju aborigeene. Sestap
sõitsime linnast välja.. jälle mingi suht suvalise kruusatee otsa peal põõsa all keerasime magama. Seal oli aga veidral kombel hirmus külm tuul. Lõdisesime mõlemad autos. Tuul vilises lausa väljas. Aga samas oli hea vahepeal jahedust tunda.. uuel hommikul (laupäev) jälle kuuest üles. Dan pani äratuse ja ma olin tegelt veits tusane, sest ma pole üldse hommiku inimene vähemalt mitte enam.. mitte peale kasiinos töötamist. Pigem olen ma harjunud kell 6 hommikul magama minema kui sel ajal üles tulema. Niiet olin veidi tõre, sest ei saanud aru, miks me äratusega peame ärkama kui kuhugi ruttu pole. Aga ajasime siis selle külmaga ennast üles, olemasolevate võimaluste piires hommikune pesu ja peale poeskäiku sõitsime edasi. Edasi kuni Queenslandi :) Uus maakond.. päris põnev!! Ja siis kohe oli esimene koht - Camoolaweel. Pidi olema "the most western place in QLD" Seal olid ka parasjagu mingisugused kauboide päevad või miskit. Kohalikud rekkajuhid olid mingi bändi kokku pannud ja esinesid seal 20 taala eest :D Seal need saatuslikud koopad asusidki, mille vaatamine mulle auto remondi maksma läheb. Kuna olingi murest üsna murtud peale seda autojama, siis me sinna rekkameeste kontserdile ei läinud. Sealne kohalik mehhaanik oli ka just tol hetkel ise kuhugi ära läinud niiet oleksime pidanud sinna ööseks jääma aga õhtu oli veel poisike ja teha polnud seal midagi. Siis Dan arvas, et pole hullu midagi, et sõidame edasi. Mulle küll see mõte ei meeldinud aga no lõpuks ta ikka rääkis mind kuidagi ära niiet sõitsimegi siis.. umbes 160 km. Natuke enne Mount Isat oli maantee ääres veidi kõrvalisem peatuspaik, kuhu otsustasime siis ööbima jääda.

Üldse siin maanteedel on päris palju selliseid sissesõite koos vetsude ja pinkidega.. bensukatest saavad autojuhid tasuta kohvi ja suured sildid on koguaeg väljas, et "arrive alive, next stop 78 km". Eks me ka teel ikka suhteliselt koguaeg tegime neid peatusi, kui mul vähegi see horisondi vaatamine ära kammis. Lihtsalt et silmadele ja vaimule natuke puhkust anda.

Igaljuhul.. kolmas hommik - pühapäev. Dan oli jälle äratuse pannud aga mina keerasin ainult teise külje. Olin juba nii mitu hommikut ärganud ja vähemalt asustuse läheduses olnud, aga nüüd olime täiesti kaugel igasugusest võimalusest saada kiiresti elupäästev kohvi niiet ma lihtsalt magasin edasi. Magasin kuni kella üheksani. Kui lõpuks ärkasin oli Dan juba jälle unes, aga no see ei takista ju meid edasi liikumast. Sõitsime siis välja Mount Isasse oma koliseva autoga ja lootsime kohe esimese asjana mehhaaniku jutule pääseda. Aga nagu juba mainitud on see ehtne pühapäeva linn niiet ei olnud isegi suured toidupoed (aĺa Eestis Rimi või Selver) siin pühapäeval avatud. Niiet otsustasime siia ööbima jääda, et tööpäeva hommikul kohe autoga "arsti" juurde minna.
Esimese asjana käisime eile otsetõlkes põraandaaluses haigla muuseumis :) See oli päris huvitav.. 1940ndatel kohalike kaevurite vabatahtlikult ehitatud haigla juhuks kui jaapanlased peaksid linna pommitama. See oli ehitatud mäe sisse ja tegelikult polnud õnneks seda kunagi vaja läinud (välja arvatud kuumaperioodidel enne õhukonditsioneeri aega. siis viidi vastsündinud lapsi sinna hullema kuuma eest varju, et nad üldse ellu jääks) Aga kõik oli seal valmis seatud juhuks KUI..
Peale muuseumi läksime hostelisse. Pesime end puhtaks ja käisime siinse järve ääres. Hästi ilus järv, aga ujuda ei julenud, sest pidi krokodille täis olema. Et nad ka igale poole peavad oma pesad tegema!!

Ja siis õhtupoole käisime mu reisikaaslase tungival soovil (kes on iirlane) kohalikus Iiri pubis. Sunday roast - mingi iirlaste värk.. et saab buffee sööki.. igasugu küpsetatud lihasid ja juurvilju ja aedvilju ja värki. Ja siis mu iiri sõber sõi seal ning et mul nälga polnud jõin tema soovil ühe iiri kohvi. :) Ja siis läksime hostelisse ja tõelistesse VOODITESSE :)) magama.

Ja täna hommikul siis hostelis ärkasime 9:40. Check out oli kell 10 niiet kiirelt tegin omale nuudleid ja tomatikurgi salati, teele kaasa kohvi ja peale autosse õli lisamist tulime siia mehhaaniku jutule. Õnneks ta võttis meid vahele.. ütles küll, et mõtles, et enne järgmist nädalat tööd juurde ei võta. Tore.. loodan, et laabub kenasti ja saame täna edasi sõita. Järgmine peatuspaik oleks Cloncurry, kust edasi plaanisime sõita üles.. ehk sõita Cairnsi mööda sisemaad. Sealt tee läheb jälle kehvemaks.. ma ei teagi. Eks vaatame kohapeal. Teine variant oleks sõida kohe välja läänekaldale Townsville ja seal mööda rannikut üles. Aga kuna ma mõtlen ilmselt Cairnsist lõpuks nagunii rannikutmööda allapoole tulema hakata, siis ei tundu mõttekas sama teed kaks korda sõita. Eks me näe :) Võibolla, et jääma sinna ka ehk üheks ööks paikseks :)
Vot. Aga hetkel siis niipalju.

Autot ma veel näen, et pole parandamiseks ette võetud. Loodan, et ei lähe enam kaua. Ja lasen nüüd Dani natukeseks netti.

Uute kuulmisteni uutest kohtadest! :)