farmist tagasi

ja mõneks ajaks rambutani isu küll läinud. Töö ise polnud midagi hullu - hommikul äratus 6:40 ja siis kell 7 istandusse puu alla pika varrega kääridega rambutani kimpe alla hammustama. Seda tegime kuskil kella 9ni, misjärel pidi puhastama nad kimbust yksikuteks ja viskama suurde vanni puhastuskse. Ja sealt vannist lasime automatiseeritud lindi abil endale kasti ette ning uurisime neid ykshaaval, et ega miskit putukat või mustust poleks peal või et poleks liialt toores või küpse või kõrbenud jne. Ja siis panime I klassi rambutanid 2,5 kilostesse kottidesse, mis omakorda läksid kahekaupa pappkasti ja selles toimetatakse nad ühel hetkel kauplustesse.

Igatahes 12 tundi päevas tööd ja kaks päeva möödusid nagu naksti. Ööbisime karavanis neljakesi- mina ja kolm Eesti poissi. Taago (kellega ma koos tulin), Tauno (kes hiljuti saabus) ja Andero, kes on seal nagu farmi töödejuhataja vms, kannab ühesõnaga kõige eest hoolt.
Lisaks meile töötas seal veel üks aussi- umbes 50nele liginev naine, kes ei söö kunagi midagi, on peenike kui kriips ja elab kahekesi oma koduloomast maoga :) Kõige veidram tegelane yldse, kuid hästi sõbralik ja nii osav rambutani pakkija, et see tundus lausa müstika, kui kiire ta on.

Igatahes.. palk on nende tundide eest umbes sama, mis pangas poole kohaga :)) Niiet kurta ei saa. Järgmise nädala jätan vist siiski vahele, et tegeleda ainult ja ainult töökoha leidmisega linnas. Võibolla läheme Lauri ja Silveriga kolmekesi järgmisel nädalavahetusel kõik sinna kaheks päevaks veel tööle. Kaalume küll seda lisaraha varianti :)

Suurim uudis on see, et korter, mida esmaspäeval Silveriga vaatamas käisime osutus ideaalseks. Kolisime siia just täna sisse. Olime küll selle korteriomaniku viimane variant ilmselt- ta nimelt ütles, et eestlastel on (tema silmis) halb maine, et kaklevad koguaeg. Tema mingi sõbra girlfriend olevat eestlane ja tolle sõbrad igavesed kakukullid. Niiet saime ranged reeglid peale, et ei mingeid pidusid, ei lärmi ega kaklemist. Kui keegi naabritest midagi talle kaebab, oleme kohe tagasi tänaval. Aga meil on eesmärk tema arvamust eestlastest kõvasti parandada ja siit välja kolides temalt soovituskiri kaasa saada :)

Korter ise asub igatahes sellise kõrgendiku tipus, ning meie suurepäraselt rõdult avaneb vaade linnale ja merele. Küllap hakkame veel siit ikka vingeid torme nägema, sest neid tuleb siin ainult tihemini kuni veebruari lõpus hakkab jälle taganema. Igatahes siin korteris on kaks magamistuba ja selline köögiga ühte sulanduv elutuba. Juurde osta pole vaja mitte midagi. Absoluutselt kõik on olemas- potid, pannid, veekeedukann, pesumasin, voodipesu isegi. Korteriomanik ise ostab meile puhastusvahendeid selle pesa korras hoidmiseks ja puha.

Laurile täna saatsin sõnumi, et Duke st. 41-7 on uus aadress, tule siia :)) Ta ei teadnud ju sellest midagi, kuna istub nädal otsa Kakaduus leviaugus. Aga oli meeldivalt üllatunud. Igatahes vingevinge! :) Peagi saab pilte ka.

Tervitustega tsüklonihoiatuse saanud Darwinist,
Maris&Lauri