Nüüd on kaks nädalat möödas. Elame korteris, Daniga enam läbi ei saa, kuna temal sõitis katus ikka täitsa ära. Elame üheksakesi umbes 15 min jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Üks töötu prantsuse poiss Mo, üks sukeldumisinstruktorist inglise poiss Rob, iirlastest paarike Becky ja Sam, siis veel üks iirimaalt pärit Becky ja kaks kõige ägedamat iiri tüdrukut Susie ja Ashley :) No ja siis mina ja Dan.
Kolisime siia eelmisel esmaspäeval ja juba ma pikendasin oma lepingut veel kuu aja võrra. Niiet vähemalt 11 oktoobrini võib mind siitkandis leida. Aga siis on ka paras aeg hakata vihmaperioodi eest allapoole põgenema. Ei taha ma teist wet seasonit kogeda kui on valikuvabadus päikesega koos mööda idarannikut lõunapoole liikuda.
Tööd ma veel leidnud ei ole.. tegelikult, kui aus olla, pole väga otsimisega ka tegelenud. Koguaeg on midagi teha ja kuskil käia ja olla ja vaadata. Susie on siin 6 nädalaks Ashleyl külas ja tahab hullult koguaeg teha ja olla, aga teised on tööl niiet me siis kahekesi kolame igal pool. Rob, see sukeldumisinstruktor, viis meid oma vabast päevast merele ja sukelduma ja snorgeldama ja tegime seal tiiru helikopteriga ka :) Kõige ägedam päev, mis olla sai :) Kogu see trall oleks pidanud üle mulle umbes 500 taala maksma minema, aga kuna meil on head tutvused kõrgetel kohtadel ;) siis Rob tegi meile selle 35 taalaga :) pluss 75 helikopteri tiiru eest (mis oli ka muideks ainult pool tegelikust hinnast)
Ja kõik see veealune maailm ja elu.. imeline!! Üldse kogu päev oli niiiiiiii kift!! :) Uskumatu.
Nüüd plaanime uusi atraktsioone järgmiseks ja ülejärgmiseks nädalaks. Ma loodan ikka tegelikult ennast kokku võtta ja mingi töö leida. Aga siis ongi see, et ei saa midagi hetkel teistega koos planeerida, sest ei tea ju millal pean töötama..Peaks nagu tööd tegema, aga samas on nii vahvad inimesed ümberringi ja teha/näha niiiii palju veel.
Vähemalt eelmised reede ja laup käisin hobuvõiduajamisel tööl 2 päeva. Selline eriüritus.. Olin pisikeses baaris baaridaam nö ja koristasin ja muretsesin, et kõik oleks baaris olemas ja vahepeal müüsin üldse pileteid :D No selline eriti vaheldusrikas töö. Täitsa vahva oli üldiselt :) Niiet eile oli mul palgapäev, see kuidagi lohutab :P Olen mõelnud, et äge oleksku kui saaks näiteks iga nädalavahetus 2 päeva tööd teha, teeniks oma elamisrahad tagasi ja lõbustuste eest maksaks säästudest, oleks super :) SIis ei muretseks ma üldse mingi püsiva töö soetamise pärast.
Täna on plaan minna üritusele nimega ReggaeTown, kus on üle Austraalia ja vist ka väljamaalt pärit reggae bandid koos. See algas tegelt juba eile, aga eile venis meil laguuni äärel vedelemine pikale ja kahepäeva pilet on nagunii päris kallis, niiet.. siis on täna minek :)
Homseks on plaan minna hommikul marketile ja õhtupoolikul tööjahile. Susie tuleb tuterdab minuga kaasa, et ma kuskile luuslangi laskma ei läheks hoopis. Tegelt pole asi nii hull, aga no läheme kahekesi jah kondmae natuke baarides, et äkki..
Dan käis ükspäev kolamas ja on nüüd mingis baaris klaasikorjaja, aga tegelt mulle tundub, et ta tuli sealt juba peale kahte vahetust ära, sest minuteada ta pidi eile õhtul töötama, aga ta ei läinud kohale enam. Kindlalt ei tea, sest me väga temaga ei räägi. Olgu omaette siis, kui käituda ei oska.
Vot. Aga siis hetkel kõik. Ilmad on siin kuumad ja ilusad, inimesed säravad ja õnnelikud, mis sa veel oskad tahta :) mulle meeldib!
Friday, September 10, 2010
Saturday, August 28, 2010
lõpuks siis Cairns
Jõudsime umbes kella 6 ajal õhtul peale Port Douglases loomapargis käimist, mis oli väga väga huvitav ja kift! Igatahes.. tulime siia ja uurisime natuke infopunktist maad, et kus oleks hea ööbida ja mis võimalused on. Saime jälile, et on võimalik üürida korterist tuba läbi sellise agentuuri nagu shared house. Ja seda ka tegime.. sinna kolime esmaspäeval sisse. Pole päris kesklinnas aga vähemalt ei pea 5 inimesega tuba jagama vaid ainult Daniga. Ja odavam on ka nagunii.
Need neli esimest ööd kuni esmaspäevani ööbime Gilligans backpackeris, mis on kõige kuumem hostel linnas :) All on suur bassein ja basseinibaar ja klubi ja piljardisaal ning maja ise on pea, et terve kvartali suurune. Võtsime nendeks paariks ööks kuuesesse tuppa kohad. Saime võtmed ja läksime tuppa, aga seal oli hais, mis kole.. kellegi mingid märjad riided oleksid nagu hallitanud juba päevi seal. Õhku pidi noaga lõikama. Õudne! Igatahes see oli tõesti täiesti talumatu ning me läksime alla receptionisse ja küsisime teise toa. Õnneks oli neil tuba.. ütlesid, et ei tea, mis seis seal on, sest seal on üks noormees juba 2 kuud elanud. No hea küll siis. Hullem ikka olla ei saa. Tulime uuele katsele ja siin on täiesti mõnus. On üks inglise poiss ja tema tüdruksõber - arva nüüd ära mis rahvusest!! Eestlane ikka. Jälle eestlane :D Võimatu on siin eestlastest eemale hoida- täiestiii välistatud.
No igatahes.. tegelikult on nad mõlemad täitsa toredad. Ja selle poisi inglise sõbrad ka siin, kes meil aegajalt külas käivad on hästi sõbralikud ja toredad. Täna näiteks plaanime kogu kambaga kinno minna, kui Kaisa (see eesti tüdruk) töölt koju jõuab. Ta töötab ühes teises hostelis ja teeb housekeepingut.
Oleme paar õhtut väljas ka käinud ja on juba tekkinud tuttavaid. Eile õhtul oligi päris lahe kirju seltskond meil - eestlane, sakslane, prantslane, iirlane ja kaks austraallast :)) Kift!
Tööga niipalju, et väga aktiivselt ei ole tegelema hakanud. Mõtlesin, et kolin ära ja siis hakkan asjalikuks.. natuke olen saatnud CVsid, sest eile oli lehepäev ja uued tööpakkumised tulid välja. Isegi kandideerisin jälle kohalikku kasiinosse ka. Kuigi hetkel Darwini Skycityst on kuulda ainult õudseid lugusid, kuidas inimesed tööle ei ilmu enam ja need vähesed kes tulevad, peavad kõigega ise hakkama saama ja saavad kõik selle jama ja supervisorite tujukused enda kaela, niiet varsti ma arvan ei ilmu keegi enam tööle :D Ja supervisorid saavad targutamise ja näpuga näitamise asemel ise hakata baari ja floori katma :D
Eile helistas Breta, et ta ka enam ei kannata ja tuli sealt ära.. ütles, et see pole normaalne, et nad niimoodi rabelevad ja siis saavad ainult sõimata ja mingi draama käib koguaeg. Keegi ei hinda, et nad peavad topelt tegema vaid ainult käiaksejärel inisetakse. Ta oli ainuke tüdruk seal, kes reedeõhtul ei nutnud tööjuures. No päris hull ikka. Aga mul on hea meel, et ta ära tuli, sest nii hea tüdruk nagu tema ei pea sellist jama kannatama!! Kui ei hinnata, siis palju edu.. vaadaku ise, kuidas saavad.
Sestap aga aktiivse tööotsimise asemel käisingi eile päeval hoopis uurimas, et mida põnevat siin teha ja millest alustada, sest siin Cairnsis on võimalusi must miljon. Praegu on kindel, et ma tahan teha ära benjii siin vihmametsas, langevarjuhüppe :), white water rafting kindlasti, sest see pidi siin ka ikka super olema. Siis üks põhiasju, mida kindlalt tuleb teha on minna Great Barrier Reefi vaatama, pole kindel veel kas snorgeldades või sukeldudes.. ja Fitzroy imelisele saarele on ka plaan minna. Ühesõnaga plaane on ja kardetavasti tekib juurdegi.
Raftingu ja Fitzroy pakett on valitud, ülejäänud asjade kohta tuleb veel uurida, kust parema hinnaga saab.
Kala on selles, et vihmane ja pilvine on siin olnud. Ja sellise ilmaga no raftingut saab ikka teha, aga ei ole väga huvi nt sinna saarele minna.. seal peaks ikka päikeselise ilmaga olema, ma arvan. Et no eks näis, millal lõpuks tegudeni jõuab. Aga ilma neid asju tegemata ma siit ära ei lähe. See on kindel! :)
Niipalju siis sellest. Igatahes on Cairns ilus mägine ja inimesed on hästi sõbralikud. Võiks natukeseks töö ka leida- oleks igati täiuslik :)
Need neli esimest ööd kuni esmaspäevani ööbime Gilligans backpackeris, mis on kõige kuumem hostel linnas :) All on suur bassein ja basseinibaar ja klubi ja piljardisaal ning maja ise on pea, et terve kvartali suurune. Võtsime nendeks paariks ööks kuuesesse tuppa kohad. Saime võtmed ja läksime tuppa, aga seal oli hais, mis kole.. kellegi mingid märjad riided oleksid nagu hallitanud juba päevi seal. Õhku pidi noaga lõikama. Õudne! Igatahes see oli tõesti täiesti talumatu ning me läksime alla receptionisse ja küsisime teise toa. Õnneks oli neil tuba.. ütlesid, et ei tea, mis seis seal on, sest seal on üks noormees juba 2 kuud elanud. No hea küll siis. Hullem ikka olla ei saa. Tulime uuele katsele ja siin on täiesti mõnus. On üks inglise poiss ja tema tüdruksõber - arva nüüd ära mis rahvusest!! Eestlane ikka. Jälle eestlane :D Võimatu on siin eestlastest eemale hoida- täiestiii välistatud.
No igatahes.. tegelikult on nad mõlemad täitsa toredad. Ja selle poisi inglise sõbrad ka siin, kes meil aegajalt külas käivad on hästi sõbralikud ja toredad. Täna näiteks plaanime kogu kambaga kinno minna, kui Kaisa (see eesti tüdruk) töölt koju jõuab. Ta töötab ühes teises hostelis ja teeb housekeepingut.
Oleme paar õhtut väljas ka käinud ja on juba tekkinud tuttavaid. Eile õhtul oligi päris lahe kirju seltskond meil - eestlane, sakslane, prantslane, iirlane ja kaks austraallast :)) Kift!
Tööga niipalju, et väga aktiivselt ei ole tegelema hakanud. Mõtlesin, et kolin ära ja siis hakkan asjalikuks.. natuke olen saatnud CVsid, sest eile oli lehepäev ja uued tööpakkumised tulid välja. Isegi kandideerisin jälle kohalikku kasiinosse ka. Kuigi hetkel Darwini Skycityst on kuulda ainult õudseid lugusid, kuidas inimesed tööle ei ilmu enam ja need vähesed kes tulevad, peavad kõigega ise hakkama saama ja saavad kõik selle jama ja supervisorite tujukused enda kaela, niiet varsti ma arvan ei ilmu keegi enam tööle :D Ja supervisorid saavad targutamise ja näpuga näitamise asemel ise hakata baari ja floori katma :D
Eile helistas Breta, et ta ka enam ei kannata ja tuli sealt ära.. ütles, et see pole normaalne, et nad niimoodi rabelevad ja siis saavad ainult sõimata ja mingi draama käib koguaeg. Keegi ei hinda, et nad peavad topelt tegema vaid ainult käiaksejärel inisetakse. Ta oli ainuke tüdruk seal, kes reedeõhtul ei nutnud tööjuures. No päris hull ikka. Aga mul on hea meel, et ta ära tuli, sest nii hea tüdruk nagu tema ei pea sellist jama kannatama!! Kui ei hinnata, siis palju edu.. vaadaku ise, kuidas saavad.
Sestap aga aktiivse tööotsimise asemel käisingi eile päeval hoopis uurimas, et mida põnevat siin teha ja millest alustada, sest siin Cairnsis on võimalusi must miljon. Praegu on kindel, et ma tahan teha ära benjii siin vihmametsas, langevarjuhüppe :), white water rafting kindlasti, sest see pidi siin ka ikka super olema. Siis üks põhiasju, mida kindlalt tuleb teha on minna Great Barrier Reefi vaatama, pole kindel veel kas snorgeldades või sukeldudes.. ja Fitzroy imelisele saarele on ka plaan minna. Ühesõnaga plaane on ja kardetavasti tekib juurdegi.
Raftingu ja Fitzroy pakett on valitud, ülejäänud asjade kohta tuleb veel uurida, kust parema hinnaga saab.
Kala on selles, et vihmane ja pilvine on siin olnud. Ja sellise ilmaga no raftingut saab ikka teha, aga ei ole väga huvi nt sinna saarele minna.. seal peaks ikka päikeselise ilmaga olema, ma arvan. Et no eks näis, millal lõpuks tegudeni jõuab. Aga ilma neid asju tegemata ma siit ära ei lähe. See on kindel! :)
Niipalju siis sellest. Igatahes on Cairns ilus mägine ja inimesed on hästi sõbralikud. Võiks natukeseks töö ka leida- oleks igati täiuslik :)
Wednesday, August 25, 2010
Port Douglas
Ei ole siin McDonaldsit, niiet istun hoopis kohvikus :) Ja laadisin oma netipulgale 60 taala, et ikka oma süvenevat internetisõltuvust igal ajal ja igalt poolt rahuldada saaks. Sain siin juba tuttavaks mingi poolkohaliku noormehega, kes mulle tööd pakkus Cairnsi. Restorani ettekandjaks. Pidi helistama. No eks me näe. Aga nagu näha ja kuulda töö leidmine siin raske ei tohiks olla. Sõltub vist rohkem sellest, et kuiväga tahta.
Igatahes.. eilsest.. ärkasime siis sealt karavanpargist, kus oleks pidanud raha maksma, aga seda ei teinud (teadmatsest ja ei hakanud ka tagant järgi pakkuma, eksole, sest ma arvan, et kui üks as siin ilmas on tasuta, siis on see minu autos magamine).. käisime dussi all ja ajasime endid ärkvele linnuvidina ja päikesetõusu saatel ka. Üritasin siis Eestist kaasa võetud spiraaliga endale kohvivett keeta, aga see asjandus oli vist natuke vana ja midagi oli tal viga, igatahes käis väike plahvatus ja enam seal dussiruumide majas elektrit ei olnud. Mina ei tea mis juhtus, aga põgenesime sündmuskohalt kaabakate kombel imekiiresti. Eriti kuna me poleks pidanud seal tegelt üldse vist ju olemagi. Väga häbi ikka!! Ma ei teadnud, et see asi seal lühisesse ajab süsteemid. Loodetavasti sai ikka kõik seal ilusti korda. Arvatavasti läksid lihtsalt korgid välja vms. Ma loodan.
Igatahes.. sõitsime siis edasi. Avastasime, et õhukonditsioneer jamab. Kui tahtsime, et ta vaikselt puhuks, siis ei puhunud üldse ja saime külma õhku ainult kõige suurema puhumise pealt kätte.. nii et tahtis juuksed peast puhuda. No vähemalt töötab. Seegi hea. :) Tükk aega sõitsime mägede vahel mööda lookelvaid teid ilma, et väga midagi muutuks.. aga alates kohast nimega Millaa Millaa läks asi nii ilusaks. Mägine aga enamasti farmidele kuuluvad maad.. karjamaad ja heinamaad, kaugemal metsadega kaetud mäed. Sõitsime mööda nn koseringi, kui päike loojus.. see oli nimelt selline kitsas asfalteeritud tee ring, millelt 3 korda kõrvalepõigates avanesid suurepärased kosed. Tegelikult nägime ühte.. austraalia kõige laiemat juba natuke maad enne Millaa Millaat. Niiet kokku vist külastasime 4 koske eile. Oli kosepäev. Viimase all nägime pisikest nokklooma titte ringi chillimas. Eriti kift! Esimest korda elus näha nokkloomaja sellises imelises looduslikus kohas. Veel enne Millaa Millaad oli üks vaateplatvorm.. avanes vaade tasapidi loojuva päikese poolt ülekullatud maastikule alates roheliste nõlvadega, kus loomakarjad õhtustasid ja üksikute farmihoonetega tavaliselt mägede tipus kuni kaugete uduste metsikute mägedeni välja. Imeline!
Ja ei.. see polnud veel kõik. Sõitsime edasi sellisesse kohta nagu Malanda, kus oli veel üks kosk. Niiet viite nägime. Seal tegime tiiru vihmametsas ka, aga läks juba väga pimedaks ja tegelt oli natuke õudne.. eriti kuna seal olid mingid nõelavad puud, mille nõelamine olevat väga valus ja see valu kestvat mitu kuud. Ja siis pina pidin ees kõndima, kuna Dan on väike viripill. Ma olen meist kahest mehisem päris kindlasti. :D
Malandast edasi Athertoni, kus istusime korra McDonalsisse maha jälle ja kasutasime ära minu arvuti viimsegi akujäägi. Edasi Mareeba. Oleksin tahtnud Taavile, kes kuskil siinkandis pesitseb, helistada, aga mu telefoni aku oli ka juba päevi laadimata ja väga väsinud. Sellepärast pole viimasel ajal pilte ka saanud teha. Nimelt telefon on minu ainuke fotoaparaat siin.
Edasi Port Douglas, kus hetkel olemegi. Magasime kellegi müügis oleval karjamaal :D Väga lõbus hommikul veisekarja keskelt ärgata. Siis ärgates käisime esimese asjana jalgu meres sulistamas. Paraku paraku on siin ka krokodillid ja stinging jellyfish (ei tule meelde,kuidas eestiksi öelda), niiet päris suplema ei julenud minna, kuigi kohalikud inimesed seda siin isegi harrastasid erinevalt Darwinist, kus meri oli 100% ainult vaatamiseks.
Tänane plaan on vihmametsas asuv loodus- ja loomapark, selline looduslik, mitte loomad puuris zoo :) Ja siis läheme mäkke üles nende vagunitega, mis suusatajaid kõrgele üles viivad. 7,5 km pikkune tripp mägede kohal :) Ja õhuks siis peaks Cairnsi jõudma :) Hostelisse! Ei ole kahjuks leidnud ühtegi diivanit läbi selle couchsurfing.com lehe, millel esialgu põõnata saaks. Tuleb ikka päkkerisse kolida mõneks ajaks.
Vot, aga hetkel siis suuremalt jaolt kõik. Kell on 11 saamas niiet tuleb hakata asutama neid retki siin, mis tänaseks sai plaani võetud. Dan juba viriseb, et peab ootama jälle ja et palav on jnejnejne.
Uute lugudeni siis :)
Igatahes.. eilsest.. ärkasime siis sealt karavanpargist, kus oleks pidanud raha maksma, aga seda ei teinud (teadmatsest ja ei hakanud ka tagant järgi pakkuma, eksole, sest ma arvan, et kui üks as siin ilmas on tasuta, siis on see minu autos magamine).. käisime dussi all ja ajasime endid ärkvele linnuvidina ja päikesetõusu saatel ka. Üritasin siis Eestist kaasa võetud spiraaliga endale kohvivett keeta, aga see asjandus oli vist natuke vana ja midagi oli tal viga, igatahes käis väike plahvatus ja enam seal dussiruumide majas elektrit ei olnud. Mina ei tea mis juhtus, aga põgenesime sündmuskohalt kaabakate kombel imekiiresti. Eriti kuna me poleks pidanud seal tegelt üldse vist ju olemagi. Väga häbi ikka!! Ma ei teadnud, et see asi seal lühisesse ajab süsteemid. Loodetavasti sai ikka kõik seal ilusti korda. Arvatavasti läksid lihtsalt korgid välja vms. Ma loodan.
Igatahes.. sõitsime siis edasi. Avastasime, et õhukonditsioneer jamab. Kui tahtsime, et ta vaikselt puhuks, siis ei puhunud üldse ja saime külma õhku ainult kõige suurema puhumise pealt kätte.. nii et tahtis juuksed peast puhuda. No vähemalt töötab. Seegi hea. :) Tükk aega sõitsime mägede vahel mööda lookelvaid teid ilma, et väga midagi muutuks.. aga alates kohast nimega Millaa Millaa läks asi nii ilusaks. Mägine aga enamasti farmidele kuuluvad maad.. karjamaad ja heinamaad, kaugemal metsadega kaetud mäed. Sõitsime mööda nn koseringi, kui päike loojus.. see oli nimelt selline kitsas asfalteeritud tee ring, millelt 3 korda kõrvalepõigates avanesid suurepärased kosed. Tegelikult nägime ühte.. austraalia kõige laiemat juba natuke maad enne Millaa Millaat. Niiet kokku vist külastasime 4 koske eile. Oli kosepäev. Viimase all nägime pisikest nokklooma titte ringi chillimas. Eriti kift! Esimest korda elus näha nokkloomaja sellises imelises looduslikus kohas. Veel enne Millaa Millaad oli üks vaateplatvorm.. avanes vaade tasapidi loojuva päikese poolt ülekullatud maastikule alates roheliste nõlvadega, kus loomakarjad õhtustasid ja üksikute farmihoonetega tavaliselt mägede tipus kuni kaugete uduste metsikute mägedeni välja. Imeline!
Ja ei.. see polnud veel kõik. Sõitsime edasi sellisesse kohta nagu Malanda, kus oli veel üks kosk. Niiet viite nägime. Seal tegime tiiru vihmametsas ka, aga läks juba väga pimedaks ja tegelt oli natuke õudne.. eriti kuna seal olid mingid nõelavad puud, mille nõelamine olevat väga valus ja see valu kestvat mitu kuud. Ja siis pina pidin ees kõndima, kuna Dan on väike viripill. Ma olen meist kahest mehisem päris kindlasti. :D
Malandast edasi Athertoni, kus istusime korra McDonalsisse maha jälle ja kasutasime ära minu arvuti viimsegi akujäägi. Edasi Mareeba. Oleksin tahtnud Taavile, kes kuskil siinkandis pesitseb, helistada, aga mu telefoni aku oli ka juba päevi laadimata ja väga väsinud. Sellepärast pole viimasel ajal pilte ka saanud teha. Nimelt telefon on minu ainuke fotoaparaat siin.
Edasi Port Douglas, kus hetkel olemegi. Magasime kellegi müügis oleval karjamaal :D Väga lõbus hommikul veisekarja keskelt ärgata. Siis ärgates käisime esimese asjana jalgu meres sulistamas. Paraku paraku on siin ka krokodillid ja stinging jellyfish (ei tule meelde,kuidas eestiksi öelda), niiet päris suplema ei julenud minna, kuigi kohalikud inimesed seda siin isegi harrastasid erinevalt Darwinist, kus meri oli 100% ainult vaatamiseks.
Tänane plaan on vihmametsas asuv loodus- ja loomapark, selline looduslik, mitte loomad puuris zoo :) Ja siis läheme mäkke üles nende vagunitega, mis suusatajaid kõrgele üles viivad. 7,5 km pikkune tripp mägede kohal :) Ja õhuks siis peaks Cairnsi jõudma :) Hostelisse! Ei ole kahjuks leidnud ühtegi diivanit läbi selle couchsurfing.com lehe, millel esialgu põõnata saaks. Tuleb ikka päkkerisse kolida mõneks ajaks.
Vot, aga hetkel siis suuremalt jaolt kõik. Kell on 11 saamas niiet tuleb hakata asutama neid retki siin, mis tänaseks sai plaani võetud. Dan juba viriseb, et peab ootama jälle ja et palav on jnejnejne.
Uute lugudeni siis :)
Tuesday, August 24, 2010
Ravenshoe netipunktist
Tundub, et nyyd tuleb hakata tihti sissekandeid tegema.. Peale viimast sissekannet on juba nii palju juhtunud, et tuleb kirja panna enne kui ununeb.
Mount Isast saime minema sel samal p2eval ja auto parandus l2ks 121 taala. Oleks v6inud ka hullemini minna. S6it tol p2eval oli eelmistest erinev. T2iesti m2gine ja hullult palju k2nguruusid ja wallabisid ka tee peal. Nii elusaid kui kahjuks ka surnuid. Ja mina olen ka paraku roadkiller.. tegelt juhtus see juba NTs ja oli v2ike linnuke. Lendas t2pselt autole ette nii et reageerimisaeg oli null. Nende lindudega on yldse midagi.. ryndavad mu autot. Dan juba naerab mu yle.. kyll kakud ja kyll papagiod.. ikka ja j'lle peaaegu aknasse. Vb sellep2rast et see autoke on juba peaaegu sajaprotsendiliselt putukatega kaetud. St oli.. kuni eilseni, mil tee''res oli t'iesti lambist tasuta autopesula. See oli m]eldud selleks, et auto k[ljest ja alt igasugu seemned sh umbrohuseemned maha uhtuda, et ma neid oma ratastega eelseisvasse loodusparki sisse ei viiks. Aga sai ka suurema osa putukalaipadest lahti.
Eile 88sel v6i no 6htul ajasin yhe mao ka kogemata alla. Vaatasin, et puuront.. aga ei olnud :( Siin on kiirused ka nii suured, et mingit vangerdust v2ga teha ei julgeks.. v6ib nii hoopis ise otsa l6ppeda. Aga see siis selleks.
Yleeile j6udsime peaaegu v2lja Normatoni, mis eile kohale j6udes osutus k6ige jubedamate putukatega linnaks maailmas. Mingid punakaspruunid mardikalised no nii v2ikese s6rmekyyne suurused katsid t2ielikult minu auto ja autost v2lja astudes ka kogu enda keha. KOhutav. S6itsime sealt minema niipea kui olin ainsast tegutsevast poest turgutava kohvi jaoks kuuma vee k2tte saanud. Ja seej2rel s6itsime natuke marsruudiv2liselt ylespoole.. et korrakski varvas j2lle merre pista. Koha nimi oli Karama. Seal k2isime Austraalia ainukeses Barramundi (kes ei tea, siis see on siinne kala nr.1) kasvanduses, mis yldjoontes oli v2ga vahva ja huvitav. Saime neid isegi k2est s88ta ja j2lgida. Ainuke segaja seal oli mingi 6udne austraalia mutt, kes koguaeg k6ige ette tungis ja oma tobedat seebikarpi igale poole sisse surus. Ja kui ma talle siis ykskord kogemata ette astusin, kui ta tahtis mingit p6him6tteliselt tyhja akvaariumit pildistada, ja vabandasin, siis ytles, ta kripsus n2gu tehes, et tal on juba 3 pilti minu seljast. no palju 6nne! Mis ma oskan kosta.. sellest j2i kyll m6ru maik suhu. No sellest hoolimata ja lootes, et meil sama suund pole selle mutiga, s6itsime siis randa. Kondasime natuke seal.. vaatasime kivisse syybinud merekarpe ja ringiujuvaid pelikane.. ja s6itsime tagasi kohutavasse putukatega linna, et seal vasakule keerata ja oma marsruudile tagasi asuda.
Eilne p2ikesetloojang oli vist maailma ilusaim p2ikeseloojang mu elus, kuigi ta loojus seljataha. Aga see oli m2gedevahel s6ites.. ees oli suuur kuu.. vaat et suuremgi, kui punane p2ike, mis muutis k6ik puud ja k2nguruud ja teel seisva veisekarja nii punaseks ja ilusaks. Ja taevas ees, kus kuu oli, oli alt yles tumeroosast helesiniseni.. Seal keskel seisis suur valge kuu. No nii ilus, et..
88bisime oli eile 88sel t2itsa veider. S6itsime pimedas.. ma pakun mingi 10 ajal.. S6itsime lihtsalt yhte karavanparki sisse aru saamatagi, et seal oleks pidanud maksma ja mingi ]ige check ini tegema. Hommikul avastasime alles.. 2ra minnes. Aga sai j2lle yle pika aja dussi all k2idud. Jubehea. Kahjuks pean siinkohal l6petama ja j2rgmine kord ehk juba Cairnsist j2tkama. Netiaeg l2bi. Ciaao
Mount Isast saime minema sel samal p2eval ja auto parandus l2ks 121 taala. Oleks v6inud ka hullemini minna. S6it tol p2eval oli eelmistest erinev. T2iesti m2gine ja hullult palju k2nguruusid ja wallabisid ka tee peal. Nii elusaid kui kahjuks ka surnuid. Ja mina olen ka paraku roadkiller.. tegelt juhtus see juba NTs ja oli v2ike linnuke. Lendas t2pselt autole ette nii et reageerimisaeg oli null. Nende lindudega on yldse midagi.. ryndavad mu autot. Dan juba naerab mu yle.. kyll kakud ja kyll papagiod.. ikka ja j'lle peaaegu aknasse. Vb sellep2rast et see autoke on juba peaaegu sajaprotsendiliselt putukatega kaetud. St oli.. kuni eilseni, mil tee''res oli t'iesti lambist tasuta autopesula. See oli m]eldud selleks, et auto k[ljest ja alt igasugu seemned sh umbrohuseemned maha uhtuda, et ma neid oma ratastega eelseisvasse loodusparki sisse ei viiks. Aga sai ka suurema osa putukalaipadest lahti.
Eile 88sel v6i no 6htul ajasin yhe mao ka kogemata alla. Vaatasin, et puuront.. aga ei olnud :( Siin on kiirused ka nii suured, et mingit vangerdust v2ga teha ei julgeks.. v6ib nii hoopis ise otsa l6ppeda. Aga see siis selleks.
Yleeile j6udsime peaaegu v2lja Normatoni, mis eile kohale j6udes osutus k6ige jubedamate putukatega linnaks maailmas. Mingid punakaspruunid mardikalised no nii v2ikese s6rmekyyne suurused katsid t2ielikult minu auto ja autost v2lja astudes ka kogu enda keha. KOhutav. S6itsime sealt minema niipea kui olin ainsast tegutsevast poest turgutava kohvi jaoks kuuma vee k2tte saanud. Ja seej2rel s6itsime natuke marsruudiv2liselt ylespoole.. et korrakski varvas j2lle merre pista. Koha nimi oli Karama. Seal k2isime Austraalia ainukeses Barramundi (kes ei tea, siis see on siinne kala nr.1) kasvanduses, mis yldjoontes oli v2ga vahva ja huvitav. Saime neid isegi k2est s88ta ja j2lgida. Ainuke segaja seal oli mingi 6udne austraalia mutt, kes koguaeg k6ige ette tungis ja oma tobedat seebikarpi igale poole sisse surus. Ja kui ma talle siis ykskord kogemata ette astusin, kui ta tahtis mingit p6him6tteliselt tyhja akvaariumit pildistada, ja vabandasin, siis ytles, ta kripsus n2gu tehes, et tal on juba 3 pilti minu seljast. no palju 6nne! Mis ma oskan kosta.. sellest j2i kyll m6ru maik suhu. No sellest hoolimata ja lootes, et meil sama suund pole selle mutiga, s6itsime siis randa. Kondasime natuke seal.. vaatasime kivisse syybinud merekarpe ja ringiujuvaid pelikane.. ja s6itsime tagasi kohutavasse putukatega linna, et seal vasakule keerata ja oma marsruudile tagasi asuda.
Eilne p2ikesetloojang oli vist maailma ilusaim p2ikeseloojang mu elus, kuigi ta loojus seljataha. Aga see oli m2gedevahel s6ites.. ees oli suuur kuu.. vaat et suuremgi, kui punane p2ike, mis muutis k6ik puud ja k2nguruud ja teel seisva veisekarja nii punaseks ja ilusaks. Ja taevas ees, kus kuu oli, oli alt yles tumeroosast helesiniseni.. Seal keskel seisis suur valge kuu. No nii ilus, et..
88bisime oli eile 88sel t2itsa veider. S6itsime pimedas.. ma pakun mingi 10 ajal.. S6itsime lihtsalt yhte karavanparki sisse aru saamatagi, et seal oleks pidanud maksma ja mingi ]ige check ini tegema. Hommikul avastasime alles.. 2ra minnes. Aga sai j2lle yle pika aja dussi all k2idud. Jubehea. Kahjuks pean siinkohal l6petama ja j2rgmine kord ehk juba Cairnsist j2tkama. Netiaeg l2bi. Ciaao
Sunday, August 22, 2010
unustasin
Sellises kohas nimega Renner Springs. Põhimõtteliselt on kohal ainult nimi.. seal on ka väike tiigikene hanedega ja bensiinijaam väikese baarimoodi asjaga. Ja autoparkla. Kõik. Ja mina mõtlesin seal väikese uinaku teha.. Ma arvan, et see oli teise päeva sõit, olime umbes 200 km kaugusel Tennant Creekist. Viskasin autosse pikali ning järsku kuulen.. nagu eesti keel kõlaks. Et mida hullu?? Pistsin pea aknast välja ja vahi lugu.. oligi kaks eestlast!! Sellises kohas! Eestlasi on Austraalias ikka hullumeeleslt palju. Igas väiksmaski kohas ikka :)) Uskumatu!!
väikesest kaevanduslinnakesest Mount Isast.
Esimene sissekanne Austraaliast aga väljapool Darwinit. Hetkel on esmaspäev, istun Mount Isa McaDonaldsi tasuta netis ja joon hommikul backpackeris valmis keedetud kohvi üleeile ostetud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kohvitopsist :D Nagu õige päkker ikka. Saabusime siia eile hommikul, aga kuna autol hakkas peale Queenslandi sisenemist ja peale Camoolaweelis koobaste vaatamist (kohutavalt treppis tee 14 km) midagi esimese ratta juures kolisema, ei saanud edasi sõita enne mehhaaniku külastamist. Kuna aga eile oli pühapäev ja Mount Isa tundub olevat õige pühapäeva linn, siis olid kõik kohad suletud. Niisiis ööbisime hostelis ja magasime esimest korda peale Darwinist lahkumist voodis.
Kogu tripi vältel eelnevad kolm ööd on minu voodiks olnud auto tagaiste, mis on küll oluliselt parem kui Danieli esiiste, kuid siiski pisut kitsavõitu. Võtsin selle parema voodikoha kuna olen meie aotu ainuke autojuht ja ma arvan, et väga väljapuhanud juht on ikka olulisem kui väljapuhanud kaasreisija, kes saab sõidu ajal nagunii magada. Igatahes.. duss ja voodi peale kolme ööd ja päeva olid kui taevaõnnistus. Reis iseenesest oli umbes täpselt sedasi nagu ma ette kujutasin. Sajad ja sajad kilomeetrid tühjust ja sirget teed- päris õudne on ikka koguaeg roolis olla. Tahaks ka vahepeal silmadele ja vaimule puhkust anda.. aga no oleme vaikselt tulnud. umbes 500 km päevas ja no nüüd siin Mount Isas väike puhkus ka. Tunne on juba täitsa inimlik ja võiks juba täna edasi sõita küll :)
Auto seisab siinsamas McDonaldsi vastas parklas ja ootab ületee asuva mehhaaniku kätt. Pidime umbes paari tunni pärast auto tagasi saama.. oleneb kaua tal eelmise kahe autoga aega läheb. Ei tohiks üle 200 dollari minna.. ausalt öelda selle raha eest neid koopaid küll vaatama poleks pidanud minema, aga noh.. olgu siis nii kui pidi nii minema.
Darwinist neljapäeval minema sõites külastasime veel viimast korda mu lemmikkohta - Berry springs. Ja esimest korda seal kõrval asuvat Wildlife parki.. mis oli ka päris tore. Sai isegi väikesele wallabile pai teha :)) Sealt edasi umbes 500 km ööbisime esimese öö Matarankas, mille panime enne reisi algust kaardile kirja ka kui külastamist vääriva koha. Magasime mingi suvalise põõsa all umbes kuus tundi ja hommikul koos päikesega ärkasime, et minna paar kilomeetrit edasi ja otsida üles kohalikud kuumavee nn basseinid. Hommik (reede) oli küllaltki külm niiet väga mõnus oli hommikul tõusva päikese ajal metsas linnulaulu saatel vannivee sooja vette hüpata.
Järgmine peatus paik oli jälle umbes 500 km edasi.. Tennant Creek. Ikka veel Northern Territory ja palju aborigeene. Sestap
sõitsime linnast välja.. jälle mingi suht suvalise kruusatee otsa peal põõsa all keerasime magama. Seal oli aga veidral kombel hirmus külm tuul. Lõdisesime mõlemad autos. Tuul vilises lausa väljas. Aga samas oli hea vahepeal jahedust tunda.. uuel hommikul (laupäev) jälle kuuest üles. Dan pani äratuse ja ma olin tegelt veits tusane, sest ma pole üldse hommiku inimene vähemalt mitte enam.. mitte peale kasiinos töötamist. Pigem olen ma harjunud kell 6 hommikul magama minema kui sel ajal üles tulema. Niiet olin veidi tõre, sest ei saanud aru, miks me äratusega peame ärkama kui kuhugi ruttu pole. Aga ajasime siis selle külmaga ennast üles, olemasolevate võimaluste piires hommikune pesu ja peale poeskäiku sõitsime edasi. Edasi kuni Queenslandi :) Uus maakond.. päris põnev!! Ja siis kohe oli esimene koht - Camoolaweel. Pidi olema "the most western place in QLD" Seal olid ka parasjagu mingisugused kauboide päevad või miskit. Kohalikud rekkajuhid olid mingi bändi kokku pannud ja esinesid seal 20 taala eest :D Seal need saatuslikud koopad asusidki, mille vaatamine mulle auto remondi maksma läheb. Kuna olingi murest üsna murtud peale seda autojama, siis me sinna rekkameeste kontserdile ei läinud. Sealne kohalik mehhaanik oli ka just tol hetkel ise kuhugi ära läinud niiet oleksime pidanud sinna ööseks jääma aga õhtu oli veel poisike ja teha polnud seal midagi. Siis Dan arvas, et pole hullu midagi, et sõidame edasi. Mulle küll see mõte ei meeldinud aga no lõpuks ta ikka rääkis mind kuidagi ära niiet sõitsimegi siis.. umbes 160 km. Natuke enne Mount Isat oli maantee ääres veidi kõrvalisem peatuspaik, kuhu otsustasime siis ööbima jääda.
Üldse siin maanteedel on päris palju selliseid sissesõite koos vetsude ja pinkidega.. bensukatest saavad autojuhid tasuta kohvi ja suured sildid on koguaeg väljas, et "arrive alive, next stop 78 km". Eks me ka teel ikka suhteliselt koguaeg tegime neid peatusi, kui mul vähegi see horisondi vaatamine ära kammis. Lihtsalt et silmadele ja vaimule natuke puhkust anda.
Igaljuhul.. kolmas hommik - pühapäev. Dan oli jälle äratuse pannud aga mina keerasin ainult teise külje. Olin juba nii mitu hommikut ärganud ja vähemalt asustuse läheduses olnud, aga nüüd olime täiesti kaugel igasugusest võimalusest saada kiiresti elupäästev kohvi niiet ma lihtsalt magasin edasi. Magasin kuni kella üheksani. Kui lõpuks ärkasin oli Dan juba jälle unes, aga no see ei takista ju meid edasi liikumast. Sõitsime siis välja Mount Isasse oma koliseva autoga ja lootsime kohe esimese asjana mehhaaniku jutule pääseda. Aga nagu juba mainitud on see ehtne pühapäeva linn niiet ei olnud isegi suured toidupoed (aĺa Eestis Rimi või Selver) siin pühapäeval avatud. Niiet otsustasime siia ööbima jääda, et tööpäeva hommikul kohe autoga "arsti" juurde minna.
Esimese asjana käisime eile otsetõlkes põraandaaluses haigla muuseumis :) See oli päris huvitav.. 1940ndatel kohalike kaevurite vabatahtlikult ehitatud haigla juhuks kui jaapanlased peaksid linna pommitama. See oli ehitatud mäe sisse ja tegelikult polnud õnneks seda kunagi vaja läinud (välja arvatud kuumaperioodidel enne õhukonditsioneeri aega. siis viidi vastsündinud lapsi sinna hullema kuuma eest varju, et nad üldse ellu jääks) Aga kõik oli seal valmis seatud juhuks KUI..
Peale muuseumi läksime hostelisse. Pesime end puhtaks ja käisime siinse järve ääres. Hästi ilus järv, aga ujuda ei julenud, sest pidi krokodille täis olema. Et nad ka igale poole peavad oma pesad tegema!!
Ja siis õhtupoole käisime mu reisikaaslase tungival soovil (kes on iirlane) kohalikus Iiri pubis. Sunday roast - mingi iirlaste värk.. et saab buffee sööki.. igasugu küpsetatud lihasid ja juurvilju ja aedvilju ja värki. Ja siis mu iiri sõber sõi seal ning et mul nälga polnud jõin tema soovil ühe iiri kohvi. :) Ja siis läksime hostelisse ja tõelistesse VOODITESSE :)) magama.
Ja täna hommikul siis hostelis ärkasime 9:40. Check out oli kell 10 niiet kiirelt tegin omale nuudleid ja tomatikurgi salati, teele kaasa kohvi ja peale autosse õli lisamist tulime siia mehhaaniku jutule. Õnneks ta võttis meid vahele.. ütles küll, et mõtles, et enne järgmist nädalat tööd juurde ei võta. Tore.. loodan, et laabub kenasti ja saame täna edasi sõita. Järgmine peatuspaik oleks Cloncurry, kust edasi plaanisime sõita üles.. ehk sõita Cairnsi mööda sisemaad. Sealt tee läheb jälle kehvemaks.. ma ei teagi. Eks vaatame kohapeal. Teine variant oleks sõida kohe välja läänekaldale Townsville ja seal mööda rannikut üles. Aga kuna ma mõtlen ilmselt Cairnsist lõpuks nagunii rannikutmööda allapoole tulema hakata, siis ei tundu mõttekas sama teed kaks korda sõita. Eks me näe :) Võibolla, et jääma sinna ka ehk üheks ööks paikseks :)
Vot. Aga hetkel siis niipalju.
Autot ma veel näen, et pole parandamiseks ette võetud. Loodan, et ei lähe enam kaua. Ja lasen nüüd Dani natukeseks netti.
Uute kuulmisteni uutest kohtadest! :)
Kogu tripi vältel eelnevad kolm ööd on minu voodiks olnud auto tagaiste, mis on küll oluliselt parem kui Danieli esiiste, kuid siiski pisut kitsavõitu. Võtsin selle parema voodikoha kuna olen meie aotu ainuke autojuht ja ma arvan, et väga väljapuhanud juht on ikka olulisem kui väljapuhanud kaasreisija, kes saab sõidu ajal nagunii magada. Igatahes.. duss ja voodi peale kolme ööd ja päeva olid kui taevaõnnistus. Reis iseenesest oli umbes täpselt sedasi nagu ma ette kujutasin. Sajad ja sajad kilomeetrid tühjust ja sirget teed- päris õudne on ikka koguaeg roolis olla. Tahaks ka vahepeal silmadele ja vaimule puhkust anda.. aga no oleme vaikselt tulnud. umbes 500 km päevas ja no nüüd siin Mount Isas väike puhkus ka. Tunne on juba täitsa inimlik ja võiks juba täna edasi sõita küll :)
Auto seisab siinsamas McDonaldsi vastas parklas ja ootab ületee asuva mehhaaniku kätt. Pidime umbes paari tunni pärast auto tagasi saama.. oleneb kaua tal eelmise kahe autoga aega läheb. Ei tohiks üle 200 dollari minna.. ausalt öelda selle raha eest neid koopaid küll vaatama poleks pidanud minema, aga noh.. olgu siis nii kui pidi nii minema.
Darwinist neljapäeval minema sõites külastasime veel viimast korda mu lemmikkohta - Berry springs. Ja esimest korda seal kõrval asuvat Wildlife parki.. mis oli ka päris tore. Sai isegi väikesele wallabile pai teha :)) Sealt edasi umbes 500 km ööbisime esimese öö Matarankas, mille panime enne reisi algust kaardile kirja ka kui külastamist vääriva koha. Magasime mingi suvalise põõsa all umbes kuus tundi ja hommikul koos päikesega ärkasime, et minna paar kilomeetrit edasi ja otsida üles kohalikud kuumavee nn basseinid. Hommik (reede) oli küllaltki külm niiet väga mõnus oli hommikul tõusva päikese ajal metsas linnulaulu saatel vannivee sooja vette hüpata.
Järgmine peatus paik oli jälle umbes 500 km edasi.. Tennant Creek. Ikka veel Northern Territory ja palju aborigeene. Sestap
sõitsime linnast välja.. jälle mingi suht suvalise kruusatee otsa peal põõsa all keerasime magama. Seal oli aga veidral kombel hirmus külm tuul. Lõdisesime mõlemad autos. Tuul vilises lausa väljas. Aga samas oli hea vahepeal jahedust tunda.. uuel hommikul (laupäev) jälle kuuest üles. Dan pani äratuse ja ma olin tegelt veits tusane, sest ma pole üldse hommiku inimene vähemalt mitte enam.. mitte peale kasiinos töötamist. Pigem olen ma harjunud kell 6 hommikul magama minema kui sel ajal üles tulema. Niiet olin veidi tõre, sest ei saanud aru, miks me äratusega peame ärkama kui kuhugi ruttu pole. Aga ajasime siis selle külmaga ennast üles, olemasolevate võimaluste piires hommikune pesu ja peale poeskäiku sõitsime edasi. Edasi kuni Queenslandi :) Uus maakond.. päris põnev!! Ja siis kohe oli esimene koht - Camoolaweel. Pidi olema "the most western place in QLD" Seal olid ka parasjagu mingisugused kauboide päevad või miskit. Kohalikud rekkajuhid olid mingi bändi kokku pannud ja esinesid seal 20 taala eest :D Seal need saatuslikud koopad asusidki, mille vaatamine mulle auto remondi maksma läheb. Kuna olingi murest üsna murtud peale seda autojama, siis me sinna rekkameeste kontserdile ei läinud. Sealne kohalik mehhaanik oli ka just tol hetkel ise kuhugi ära läinud niiet oleksime pidanud sinna ööseks jääma aga õhtu oli veel poisike ja teha polnud seal midagi. Siis Dan arvas, et pole hullu midagi, et sõidame edasi. Mulle küll see mõte ei meeldinud aga no lõpuks ta ikka rääkis mind kuidagi ära niiet sõitsimegi siis.. umbes 160 km. Natuke enne Mount Isat oli maantee ääres veidi kõrvalisem peatuspaik, kuhu otsustasime siis ööbima jääda.
Üldse siin maanteedel on päris palju selliseid sissesõite koos vetsude ja pinkidega.. bensukatest saavad autojuhid tasuta kohvi ja suured sildid on koguaeg väljas, et "arrive alive, next stop 78 km". Eks me ka teel ikka suhteliselt koguaeg tegime neid peatusi, kui mul vähegi see horisondi vaatamine ära kammis. Lihtsalt et silmadele ja vaimule natuke puhkust anda.
Igaljuhul.. kolmas hommik - pühapäev. Dan oli jälle äratuse pannud aga mina keerasin ainult teise külje. Olin juba nii mitu hommikut ärganud ja vähemalt asustuse läheduses olnud, aga nüüd olime täiesti kaugel igasugusest võimalusest saada kiiresti elupäästev kohvi niiet ma lihtsalt magasin edasi. Magasin kuni kella üheksani. Kui lõpuks ärkasin oli Dan juba jälle unes, aga no see ei takista ju meid edasi liikumast. Sõitsime siis välja Mount Isasse oma koliseva autoga ja lootsime kohe esimese asjana mehhaaniku jutule pääseda. Aga nagu juba mainitud on see ehtne pühapäeva linn niiet ei olnud isegi suured toidupoed (aĺa Eestis Rimi või Selver) siin pühapäeval avatud. Niiet otsustasime siia ööbima jääda, et tööpäeva hommikul kohe autoga "arsti" juurde minna.
Esimese asjana käisime eile otsetõlkes põraandaaluses haigla muuseumis :) See oli päris huvitav.. 1940ndatel kohalike kaevurite vabatahtlikult ehitatud haigla juhuks kui jaapanlased peaksid linna pommitama. See oli ehitatud mäe sisse ja tegelikult polnud õnneks seda kunagi vaja läinud (välja arvatud kuumaperioodidel enne õhukonditsioneeri aega. siis viidi vastsündinud lapsi sinna hullema kuuma eest varju, et nad üldse ellu jääks) Aga kõik oli seal valmis seatud juhuks KUI..
Peale muuseumi läksime hostelisse. Pesime end puhtaks ja käisime siinse järve ääres. Hästi ilus järv, aga ujuda ei julenud, sest pidi krokodille täis olema. Et nad ka igale poole peavad oma pesad tegema!!
Ja siis õhtupoole käisime mu reisikaaslase tungival soovil (kes on iirlane) kohalikus Iiri pubis. Sunday roast - mingi iirlaste värk.. et saab buffee sööki.. igasugu küpsetatud lihasid ja juurvilju ja aedvilju ja värki. Ja siis mu iiri sõber sõi seal ning et mul nälga polnud jõin tema soovil ühe iiri kohvi. :) Ja siis läksime hostelisse ja tõelistesse VOODITESSE :)) magama.
Ja täna hommikul siis hostelis ärkasime 9:40. Check out oli kell 10 niiet kiirelt tegin omale nuudleid ja tomatikurgi salati, teele kaasa kohvi ja peale autosse õli lisamist tulime siia mehhaaniku jutule. Õnneks ta võttis meid vahele.. ütles küll, et mõtles, et enne järgmist nädalat tööd juurde ei võta. Tore.. loodan, et laabub kenasti ja saame täna edasi sõita. Järgmine peatuspaik oleks Cloncurry, kust edasi plaanisime sõita üles.. ehk sõita Cairnsi mööda sisemaad. Sealt tee läheb jälle kehvemaks.. ma ei teagi. Eks vaatame kohapeal. Teine variant oleks sõida kohe välja läänekaldale Townsville ja seal mööda rannikut üles. Aga kuna ma mõtlen ilmselt Cairnsist lõpuks nagunii rannikutmööda allapoole tulema hakata, siis ei tundu mõttekas sama teed kaks korda sõita. Eks me näe :) Võibolla, et jääma sinna ka ehk üheks ööks paikseks :)
Vot. Aga hetkel siis niipalju.
Autot ma veel näen, et pole parandamiseks ette võetud. Loodan, et ei lähe enam kaua. Ja lasen nüüd Dani natukeseks netti.
Uute kuulmisteni uutest kohtadest! :)
Wednesday, August 18, 2010
Ciaaao, Darwin!
Viimane kuu on möödunud kiirusel, mida ei ole võimalik sõnul seletada ega kirjas kirjutada. Uskumatu! Oli minu viimane tööpäev ja sai Breta mehele pandud ja oli kolimine ja Bali ja lahkumispidu ja .. läinud ma olengi.
Tagasi sinna aega, kui viimane tööpäev oli - vabaduse tunne on :) Jällegi seletamatult hea on mul seista teispool baariletti kallis Darwini kasiinos. Naeratus lihtsalt ei lähe suu pealt ära. On ju töötatud kah.. liigagi kaua ühes kohas peatutud. Asi läks juba liigagi dramaatiliseks seal tööjuures. Selle kõige lahtiseletamiseks oleks ilmselt vaja suuremamahulisemat lehekülge kui blogger.com suudab pakkuda. lol. Igatahes on mul ülihea meel lahkuda just nii nõnda ja praegu nagu ma seda teha sain :)
Ja viimase tööpäeva järgsel hommikul kolisin ka oma manageri juurest välja. Otto ja Madise juurde Alathaisse, kus kuni jäädava lahkumiseni endale pesa sain.
Paar päeva enne minu viimast tööpäeva teatas Siiri aga mulle sellise meeldiva uudise, et tema minuga Darwinist ära ei tulegi. Võttis end kokku ja tegi ära oma rahalise seisu kalkulatsiooni, mis ei jätnud vähimatki võimalust, et õnnestuks minuga kaasa tulla. Sestap olin päris ootamatult üksi jäänud oma reisis. Mõnda aega mõtlesin, et ahhh, juu siis lähengi üksi.. Aga hirm sadade ja tuhandete kilomeetrite ees igavas kõrbes, kus pole mitte väga keeruline roolis näiteks magama jääda, otsustasin, et kellegi peaks ikka endaga kaasa leidma. Ja leidsingi.. leidus veel üks inimene, kellel kasiinos töötamisest villand sai - üks Iiri poiss Dan. Ja vot tema tulebki minuga koos Cairnsi poole trippima.
Igaljuhul.. esimene "vaba" nädal peale töö lõppu möödus organiseerides Breta pulmi, oma Bali reisi planeerides ja tol hetkel veel ka uut reisikaaslast otsides. Igatahes.. Breta pulmad olid imelised! Nagu see tüdruk isegi :) Ilusad ja siirad ja oma lihtsuses täiuslikud.. või siis täiuslikkuses lihtsad. Ta ise oli niii muretu nagu ma ühel pulmapäeval ühtegi teist tütarlast ei oskaks ettegi kujutada. Nii õnnelik ja ilus :) Mingil määral peaks pilte leidma facebookist.. et vähegi aimu saada.
Ja siis.. Bali.. väga ilus koht. Natuke puhtam kui Tai.. no teistsugune. See müügikultuur ja marketid ei olenud nii pealetükkivad kui Tais ja klienditeenindus oli väga tasemel.. parem isegi kui Hansapangas. lol. Ja oli odav nagu Tai. No mulle meeldis. Tõeline puhkus, kui välja arvata mu reisikaaslane, kes osutus pikema aja vältet koos viibimiseks aegajalt küllaltki tüütuks ja väsitavaks lobamokaks. Aga selle kõrval oli reis ise ja vaated ja kohad ikka imelised ja toidud Austraalia söökidega võrreldes täiesti võrreldamatult maitsvad! Ööelu.. no niivõrd avalikke illegaalsete meelemürkide pakkumist otse klubi ees kõva häälega, võikasvõi rolleri otsast nagu muuseas möödasõites "mushroom, mushroom" hõikumist, sellist asja mina ei mäleta isegi mitte Taist. See oli ikka päris hull. Pole siis imestada, et tagasitulles Darwini lennujaama security tegi lisaks pikale küsitlusele isegi mu Balilt toodud kommipaki lahti ja kakkus kommi ka veel välja veendumaks, et ma ikka mingil viisil hoopis mingeid kahtlaseid aineid üle piiri ei vea.
Ja ööklubid ka võrreldes kõigi maailmapaikade klubidega, kuhu mu teed on mind viinud, olid need kõige vingemad. Oli üks eriti kift reggae klubi live bandi ja sadade rastades paljasjalgsete noortega.. vesipiibud ja värvilised plakatid. Ehtsamast ehtsam hipi värk! Ja muusika... kõige kõige vingem! :)
No ja siis rafting, parasailing (vabandan, ma tõesti ei tea neile eestikeelseid vasteid).. no igasugust aktiiveset tegevust sai tehtud. Käisime Gili saarel.. mis pidi olema hollywoodi rikaste ja ilusate inimeste nr.1 lemmik puhkuse veetmise koht. Oli küll imeline. Pisike 9 km ümbermõõduga saareke täiesti kristallselge veega ja ilma igasuguse transpordita peale hobuste ja jalgrataste. Ja ühel pool saare küljel olid hotellid ja basseinid ja restoranid ja melu, teisel pool loodus ja vaiksed rannad ja ka näiteks mõned hobusetallid. Vääga mõnus! :)
Muide.. kohtasin isegi Balil eestlasi.
Tagasi jõudsin siis pühapäeva varahommikul umbes 4 ajal. Hommikul 9:30 ärkasin sellepeale, et Maik (kellega hetkel ühes toas elame siin) tuli tuppa ja küsis, et kas see valge auto on sinu oma. Et sel oli uks pärani lahti, ma panin ukse kinni. Mina siis ehmatasin püsti, et no tore tore.. nüüd on mul iPod läinud ja saan 2800 km pikkuse Cairnsi sõidu ajal ainult kõrbetuule vilinaid nautida. Aga .. aborigeenid olid vist müntide peal väljas ja panid rõhku kindalaekas tuhnimisele niiet ei saanud nad sealt muud kui paki komme. Palju õnne! Breta, kes mu autot kasutas minu äraoleku ajal, oli pannud iPodi kahe istme vahele ja nemad sealt seda ei leidnud. Ja ilmselt võtmete üleandmise ajal need vastuvõtnud Tauno (seesama, kellega kunagi Duke tänaval koos elasime ja kes sydneysse läks õnne otsima, on tagasi Darwinis) kogemata uksed lahti kõlpasnud ja seeläbi sinna autosse aknaid lõhkumata sisse saadigi. Kartsin,et midagi on katki ka, aga ei.. kõik korras. Lihtsalt natuke tuuseldatud sees. Ma ei ole küll kuulnud, et Eestis mõnu autoröövel kunagi auto terveks oleks jätnud. Sellest mõttes aitäh neile kohalikele pättidele siin ja palju õnne kommide puhul! Sellesse autosse nad ilmselt enam sisse tükkima ei hakkaks ka siis, kui ma sellega veel mõnda aega siia paikseks jääksin :) Õnnelik õnnetus!
Selle nädala jooksul oli veel Annika sünnipäev - 29. Tähistasime seda eile nagu 2in1 minu lahkumispeoga. See oli päris vahva! Tore lõpp sellele toredale Darwini perioodile. Aeg on hakata edasi liikuma.. tagumine aeg tegelikult juba. Niiet homme kell 10 hommikul korjan peale Dani tema kõigi kodinatega.. ja siis asume teele Cairnsi poole.
Seega tuleks mul varakult unele vajuda. Loodan, et sain põhilisemad asjad kirja ja ehk teepeal mõnes kohas ikka levi on, et vb mõne uue sissekandega üllatada.
Hetkel kõik. Ciaao!
Tagasi sinna aega, kui viimane tööpäev oli - vabaduse tunne on :) Jällegi seletamatult hea on mul seista teispool baariletti kallis Darwini kasiinos. Naeratus lihtsalt ei lähe suu pealt ära. On ju töötatud kah.. liigagi kaua ühes kohas peatutud. Asi läks juba liigagi dramaatiliseks seal tööjuures. Selle kõige lahtiseletamiseks oleks ilmselt vaja suuremamahulisemat lehekülge kui blogger.com suudab pakkuda. lol. Igatahes on mul ülihea meel lahkuda just nii nõnda ja praegu nagu ma seda teha sain :)
Ja viimase tööpäeva järgsel hommikul kolisin ka oma manageri juurest välja. Otto ja Madise juurde Alathaisse, kus kuni jäädava lahkumiseni endale pesa sain.
Paar päeva enne minu viimast tööpäeva teatas Siiri aga mulle sellise meeldiva uudise, et tema minuga Darwinist ära ei tulegi. Võttis end kokku ja tegi ära oma rahalise seisu kalkulatsiooni, mis ei jätnud vähimatki võimalust, et õnnestuks minuga kaasa tulla. Sestap olin päris ootamatult üksi jäänud oma reisis. Mõnda aega mõtlesin, et ahhh, juu siis lähengi üksi.. Aga hirm sadade ja tuhandete kilomeetrite ees igavas kõrbes, kus pole mitte väga keeruline roolis näiteks magama jääda, otsustasin, et kellegi peaks ikka endaga kaasa leidma. Ja leidsingi.. leidus veel üks inimene, kellel kasiinos töötamisest villand sai - üks Iiri poiss Dan. Ja vot tema tulebki minuga koos Cairnsi poole trippima.
Igaljuhul.. esimene "vaba" nädal peale töö lõppu möödus organiseerides Breta pulmi, oma Bali reisi planeerides ja tol hetkel veel ka uut reisikaaslast otsides. Igatahes.. Breta pulmad olid imelised! Nagu see tüdruk isegi :) Ilusad ja siirad ja oma lihtsuses täiuslikud.. või siis täiuslikkuses lihtsad. Ta ise oli niii muretu nagu ma ühel pulmapäeval ühtegi teist tütarlast ei oskaks ettegi kujutada. Nii õnnelik ja ilus :) Mingil määral peaks pilte leidma facebookist.. et vähegi aimu saada.
Ja siis.. Bali.. väga ilus koht. Natuke puhtam kui Tai.. no teistsugune. See müügikultuur ja marketid ei olenud nii pealetükkivad kui Tais ja klienditeenindus oli väga tasemel.. parem isegi kui Hansapangas. lol. Ja oli odav nagu Tai. No mulle meeldis. Tõeline puhkus, kui välja arvata mu reisikaaslane, kes osutus pikema aja vältet koos viibimiseks aegajalt küllaltki tüütuks ja väsitavaks lobamokaks. Aga selle kõrval oli reis ise ja vaated ja kohad ikka imelised ja toidud Austraalia söökidega võrreldes täiesti võrreldamatult maitsvad! Ööelu.. no niivõrd avalikke illegaalsete meelemürkide pakkumist otse klubi ees kõva häälega, võikasvõi rolleri otsast nagu muuseas möödasõites "mushroom, mushroom" hõikumist, sellist asja mina ei mäleta isegi mitte Taist. See oli ikka päris hull. Pole siis imestada, et tagasitulles Darwini lennujaama security tegi lisaks pikale küsitlusele isegi mu Balilt toodud kommipaki lahti ja kakkus kommi ka veel välja veendumaks, et ma ikka mingil viisil hoopis mingeid kahtlaseid aineid üle piiri ei vea.
Ja ööklubid ka võrreldes kõigi maailmapaikade klubidega, kuhu mu teed on mind viinud, olid need kõige vingemad. Oli üks eriti kift reggae klubi live bandi ja sadade rastades paljasjalgsete noortega.. vesipiibud ja värvilised plakatid. Ehtsamast ehtsam hipi värk! Ja muusika... kõige kõige vingem! :)
No ja siis rafting, parasailing (vabandan, ma tõesti ei tea neile eestikeelseid vasteid).. no igasugust aktiiveset tegevust sai tehtud. Käisime Gili saarel.. mis pidi olema hollywoodi rikaste ja ilusate inimeste nr.1 lemmik puhkuse veetmise koht. Oli küll imeline. Pisike 9 km ümbermõõduga saareke täiesti kristallselge veega ja ilma igasuguse transpordita peale hobuste ja jalgrataste. Ja ühel pool saare küljel olid hotellid ja basseinid ja restoranid ja melu, teisel pool loodus ja vaiksed rannad ja ka näiteks mõned hobusetallid. Vääga mõnus! :)
Muide.. kohtasin isegi Balil eestlasi.
Tagasi jõudsin siis pühapäeva varahommikul umbes 4 ajal. Hommikul 9:30 ärkasin sellepeale, et Maik (kellega hetkel ühes toas elame siin) tuli tuppa ja küsis, et kas see valge auto on sinu oma. Et sel oli uks pärani lahti, ma panin ukse kinni. Mina siis ehmatasin püsti, et no tore tore.. nüüd on mul iPod läinud ja saan 2800 km pikkuse Cairnsi sõidu ajal ainult kõrbetuule vilinaid nautida. Aga .. aborigeenid olid vist müntide peal väljas ja panid rõhku kindalaekas tuhnimisele niiet ei saanud nad sealt muud kui paki komme. Palju õnne! Breta, kes mu autot kasutas minu äraoleku ajal, oli pannud iPodi kahe istme vahele ja nemad sealt seda ei leidnud. Ja ilmselt võtmete üleandmise ajal need vastuvõtnud Tauno (seesama, kellega kunagi Duke tänaval koos elasime ja kes sydneysse läks õnne otsima, on tagasi Darwinis) kogemata uksed lahti kõlpasnud ja seeläbi sinna autosse aknaid lõhkumata sisse saadigi. Kartsin,et midagi on katki ka, aga ei.. kõik korras. Lihtsalt natuke tuuseldatud sees. Ma ei ole küll kuulnud, et Eestis mõnu autoröövel kunagi auto terveks oleks jätnud. Sellest mõttes aitäh neile kohalikele pättidele siin ja palju õnne kommide puhul! Sellesse autosse nad ilmselt enam sisse tükkima ei hakkaks ka siis, kui ma sellega veel mõnda aega siia paikseks jääksin :) Õnnelik õnnetus!
Selle nädala jooksul oli veel Annika sünnipäev - 29. Tähistasime seda eile nagu 2in1 minu lahkumispeoga. See oli päris vahva! Tore lõpp sellele toredale Darwini perioodile. Aeg on hakata edasi liikuma.. tagumine aeg tegelikult juba. Niiet homme kell 10 hommikul korjan peale Dani tema kõigi kodinatega.. ja siis asume teele Cairnsi poole.
Seega tuleks mul varakult unele vajuda. Loodan, et sain põhilisemad asjad kirja ja ehk teepeal mõnes kohas ikka levi on, et vb mõne uue sissekandega üllatada.
Hetkel kõik. Ciaao!
Subscribe to:
Posts (Atom)
