See on juba mõnda aega nii olnud, aga ma lootsin sinisilmselt, et asi paraneb, kuid tundub, et see asi ainult süveneb. Nii ma kolingi juba selle nädala lõpus siit minema. Kolin oma ülemuse juurde ühe töökaaslase Stinaga ühte tuppa. Ta on norrakas muideks :) Ja paistab väga tore, kuigi olen teda ainult paar nädalat tundnud.
Lauri oli viimase kuu peaaegu koguaeg Kakaduus niiet ma pidin siin ise nende hulluks pööranud kuttidega maid jagama. Eelmisel esmaspäeval tuli ta veel natukeseks koju, et juba reedel Singapuri kaudu Taisse Phuketisse lennata. Niiet jäin päris omapäi mõneks ajaks. Ula peale..
Aga et igatsusest päris siniseks ei tõmbuks, otsustasin täna hommikul, et mina pean ka Taisse minema. Ja praeguseks hetkeks on mul piletid järgmiseks esmaspäevaks olemas. Tagasi tööle tulen ülejärgmisel kolmapäeval. Ja juba ei jõua ära oodata, et saab terved 7 päeva lihtsalt puhata ja Lauriga koos mööda Phuketi saart ringi trippida :) Kift! Saab ennast võõral maal turistina tunda üle pika aja.
Korterist veel niipalju, et üritan siin hetkel poistele uusi inimesi leida, aga see on keeruline, kuna nad pehmelt öeldes pole vist siiani aru saanud, et me oleme hetkel kolmekesi ja järgmisest nädalast jääb neid kaks. Meie ainuke kasu on selles, et saaksime oma tagatisraha tagasi ja selle kohaga kõik sidemed lõpetada.
Homme tulevad inimesed siia vaatama juba, aga meil on terve elutuba mingeid minujaoks võõraid ja väga ebasümpaatseid inimesi täis tarbimas erinevaid meelemürke. Tulemus ei saa olla kindlasti sellise välimusega korter, mida mul oleks lihtne potensiaalsetele tulevastele üürnikele reklaamida. Selle kõige juure peaks maininma, et hetkel on kell 1:36 ja vähemalt need kaks noormeest, kes siin tõesti elavad, peavad hommikul miski kell 6 tööle lippama. Saab näha.
Kannatan selle nende tänase peo lõpuni, sest õnneks ma olen oma öise töögraafikuga nii kui nii see loom, kes peaaegu päikesetõusuni üleval kükitab ja alles siis kui normaalsed inimesed hakkavad juba etteaimavalt äratuskella piiluma, oma pea patja suudab suruda.
Loodan, et selle sissekandega nüüd kedagi muretsema ei pannud või midagi. Praegu suures tänase läbu pahameeles kirjutasin ilmselt liialt mustades toonides. Tegelt on ikka mõnus ka hoolimata nendest väikestest ebameeldivustest. Lihtsalt saab veel mõnusamaks minna ja läheb ka! :)
Igatahes ootan vägaväga, et saaks Taisse Lauri juurde ja tagasitulles uude rahulikku mõnusasse koju :) Puhuvad muutuste tuuled. Tundub, et ikka ja ainult head muutused on ees.
Teistest veel niipalju, et Maret nüüd töötab minuga kasiinos koos, Siiri ikka otsib alles.. tuli siia veel üks uus eestlane Triin (mitte see, kellega siin saabudes aega sai veedetud) ja nii nad nüüd elavad kuuekesi seal Alathays. Tõnno on kaks nädalat pärlilaeval ja nädal aega kodus. Aga nemad kõik on seal endiselt superinimesed koos ja meie ikka hoiame kokku ja oleme toeks üksteisele. Lemmikud mul :)
Aga nüüd on kell kaks ja on paras aeg veel enne und üks film vaadata..
No worries!! :)
